Külvatakse tasasele maale 60 cm reavahedega, külvisügavuseks on 3...4 cm, niiskel ja raskel mullal 2...3 cm. Külvisenorm on 12...15 kg/ha. Külvijärgne hooldamine: Esimesena tehakse 3...6 päeva peale külvi äestamine, et vältida mullakooriku teket. Kui peeditaimed on 2...4 pärislehe faasis, tuleb taimed käsitsi harvendada (liitviljast tuleb tavaliselt 2...6 taime, neist kasvama jäetakse ainult 1). Seejärel tehakse vaheltharimisi vastavalt umbrohtumusele või vihmale. Vaheltharimised lõpetatakse juuli keskpaigas, kui taimede lehed on piisavalt suured, et varjata reavahesid. Vajadusel antakse kasvuaegselt juurde ka väetisi ja tehakse kahjurite tõrje. Koristamine: Koristatakse oktoobri esimese ja teise dekaadi jooksul, enne maa püsivat külmumist. 14. Eestis kasvatatakse neist ainult harilikku kaera (Avena sativa L.). Hariliku kaera õisik on pööris. Pööriseid võib olla kahte liiki: 1
Väga hea umbrohtude allasuruja on ristiku ja kõrreliste segu, mille kasvatamine võimaldab jagu saada näiteks ohakast. Kaer allakülvatud liblikõielistega surub alla orasheina leviku jne. Hernes näiteks on algperioodil suhteliselt aeglase kasvuga ning põllud umbrohtuvad, pärast surve umbrohtudele suureneb. Seega sobib kaera ja hernest koos kasvatada kaer annab algusperioodil survet ja hernes annab lõpuperioodil survet umbrohtumusele. Teraviljadest on talirukkil kõige tugevam allasuruv mõju paljudele umbrohtudele, kaasa arvatud tuulekaerale. Kui lähteandmetes on tuulekaer on sees, siis külvikorra moodustamisel on tema tõrjeks ebaefektiivne kaera panek kuna teda ei saa sellisel juhul pritsida herbitsiidiga. Tuulekaera tõrjub suviviljadest efektiivselt oder, sest siis on võimalik pritsida. 3) kultuuride väärtus eelviljana - Head eelviljad:
- põletamine 73. Kõrrekoorimine, kõrrekoorimise diferentseerimine lähtuvalt umbrohtumusest (lühiealised umbrohud, h. orashein,põldohakas, põld-piimohakas). Kõrrekoorimine, teravilja alt vabanenud alade koorimine; sügisese mullaharimise võte. Kõrrekoorimine on tõhus umbrohutõrje: soodustab lühiealiste umbrohtude sügisest idanemist ja seega talvist hukkumist ning kurnab pikaealiste umbrohtude juurekava. 74. Sügiskünd ja sügiskünni asendamise mõju umbrohtumusele. Võimalused umbrohutõrje efektiivsuse parandamiseks künnil. 2 võtet: koormine ja sügiskünd. Umbr moodustab uue punga, ehk siis kurnab end, mis ongi koorimise mõte. Niikaua koorid, kuni taim hävineb. Sügiskünd- umbr teiskordselt tärkamisel tavaliselt küntakse Võib ka vastupidi, enne künd ja siis koorimine. 75. Külvieelne ja kasvuaegne mehaaniline umbrohutõrje. Külvieelse ülesanded: 1) pindmise mullakihi murendamine, kobestamine, mullapankade purustamine
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt
annaabi.ee 
