Salkades näib lindude omavaheline side olevat tugev, sest on esinenud juhtumeid, kus mõne isendi sattumisel püünisesse teised tema hääle peale tagasi pöörduvad ning samuti püünisesse satuvad. Omavahelisi tülisid ei näi urvalinnul esinevat ja arvatavasti hoiavad paarid kokku aasta läbi. Väljaspool pesitsusaega tarvitab urvalind peaaegu ainult taimset toitu. Kõige sagedamini nokitseb ta kaseurbadest seemneid, kuid otsib toitu ka lepaurbadest ja kõrgetelt umbrohtudelt. Eks sellisest toitumisviisist on tulnud ka tema nimi - urvalind. Urvalinnu lihtne ja vuristav laul koosneb paljudest kutsehäälitsustest ja on enamasti tasane ja kõlatu. Meie kuuleme seda vaid hilistelt läbirändajatelt kevadel ja õnnekombel ka suvise hulkumise ajal. Eestis urvalind ei pesitse, vaid on rohkearvuline läbirändaja. Sügisel nähakse esimesi linde juba septembri teisel poolel, suuremad parved saabuvad aga oktoobris ja novembris, kellest väiksem või
soojad päikese kiired ei jõua mullani.4) Eriti tähtis algarengu staadiumis, soojas mullas on intensiivsem ka bakterite tegevus muld elab. Soojas mullas tekib rohkem taimedele kättesaadavaid toitaineid. 5)Umbrohi levitab taimekahjureid ja haigusi. Orasöölane, kelle elutsemine kahjustab taimi, muneb kassitapu ja põldpiimohaka lehtedele. Teraviljakahjurid rootsikärbes, viljasääsk , munevad kõrrelistele umbrohtudele. Paljud kahjurid võivad umbrohtudelt üle minna kultuurtaimedele. Umbrohud soodustavad ka haiguste levikut Kõrrerooste, jahukaste, tungalterad, kõrrelistel teraviljadel kui ka kõrrelistel umbrohtudel. Umbrohi raskendab mullaharimist ja koristustöid. Raskendab kündi ja mulla harimise kvaliteeti, kütust kulub rohkem. Umbrohi põhjustab teravila lamendumist- suured saagi kaod, suureva koristuskulud , kombainid ummistuvad, puhastamiskulud on suuremad, tööjõudu läheb rohkem jne.. .Rukki terade hulgas võib olla
Kui koristustöödega suudetakse õigel ajal valmis saada, siis koristuse järel veel 1-1,5 kuud taimede vegetatsiooniks sobivat aega. Seda saab ja tuleb ära kasutada põldude puhastamiseks umbrohutdest ning mulla veevarude suurendamiseks. Saab kasutada kahte mullaharimisviisi : a) klassikaline sügisene mullaharimine koosneb kahest võttest : koorimisest ja sügiskünnist. Põldu peaks koorima kohe pärast vilja alt vabanemist, et umbrohtudelt võtta assimilatsiooni võimalus. Kui mullatemperatuur on veel suhteliselt kõrge ja muld niiske, moodustuvad vegetatiivselt paljunevatel umbrohtudel mullas olevate organite puhkavatest pungadest uued lehed. Nende moodustamiseks on taim kulutanud oma varuaineid, seega ennast teatud määral kurnanud, mis ongi koorimise siht. Soovitavaks on koorida 8-10cm sügavuselt. Koorimine on efektiivne ainult koos sügiskünniga ühtses süsteemis
Mehaaniline umbrohutõrje Orasheina nõrgestamist mullaharimistöödega peab kaasnevalt toetama tugeva kattevõimega kultuurtaime survetõrje. Kõrrekoorimine Üks põhjusi, miks viimasel kümnendil on orashein massiliselt levima hakanud, on kõrrekoorimise ärajäämine või siis on kasutatud väheefektiivseid masinaid. Orasheina tõrje koorimisega põhineb väljakurnamisel. Koorima peaks kohe pärast põllu vabanemist vilja alt, et võtta umbrohtudelt varuainete kogumise võimalus. Koorida tuleks 10-12 cm sügavuselt, et tükeldada risoomide peamass ja provotseerida neil asuvate pungade massilist tärkamist. Et risoomid ei asu mullas kõik ühes suunas, tuleb koorida kahe teineteise suhtes risti oleva töökäiguga. Vajaliku purustustöö teevad korralikult ära raske randaal ja nugaäke, rahuldava tulemuse annab hõlmkoorel. Viimasel ajal kooritakse enamasti tüükultivaatoriga, mille
annaabi.ee 
