geograafiliste tingimuste pärast. See tähendab, et erinevates kohtades saabus neoliitikum erinevatel aegadel. Loomade taltsutamine ja kodustamine ei saabunud sammuti samaaegselt. Loomade taltsutamine ja kodustamine etendasid väga suurt osa ürginimese evolutsioonis. Inimese loomariigi vallutamises tuleb eristada kahte etappi: I Taltsutamise- etapp. Millal püüti ulukloomi ja peeti neid vangistuses. II kodustamine, selle sõna kitsamas mõttes. Siis valiti ulukloomadest kõige kergemini taltsutatavad ja majanduslikult kasulikud loomad. Seejuures need taltsutatud loomad, kes osutusid kasulikumateks ja sigisid vangistuses, muutusid koduloomadeks. Kui inimene veendus üksikute loomade kasulikkuses, võis ta üle minna süstemaatilisele taltsutamisele ja tõelisele kodustamisele, juhindudes juba majaduslikest kaalutlustest. See protsess tekkis mitmes kohas ja kulges aeglaselt. Rahvad hakkasid omavahel jagama taltsutamise tehnikaid ja võtteid
Veisekasvatus KOKKUVÕTE arvestuseks *Koduveisel piimas umbes 4-5% rasva. *Eestis veiseid umbes 260-280 000. Nendest lihaveiseid ca. 70 000. *EHF (Eesti Holsteini tõug) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug) *EK (Eesti maatõug) *Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. *Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu. Liigist jakk on kodustatud kodujakk.
geograafiliste tingimuste pärast. See tähendab, et erinevates kohtades saabus neoliitikum erinevatel aegadel. Loomade taltsutamine ja kodustamine ei saabunud sammuti samaaegselt. Loomade taltsutamine ja kodustamine etendasid väga suurt osa ürginimese evolutsioonis. Inimese loomariigi vallutamises tuleb eristada kahte etappi: I Taltsutamise- etapp. Millal püüti ulukloomi ja peeti neid vangistuses. II kodustamine, selle sõna kitsamas mõttes. Siis valiti ulukloomadest kõige kergemini taltsutatavad ja majanduslikult kasulikud loomad. Seejuures need taltsutatud loomad, kes osutusid kasulikumateks ja sigisid vangistuses, muutusid koduloomadeks. 8. kodustamise aeg ja kohad · Lammas ja kits kodustati 9000 a. e.m.a. põhiliselt Edela-Aasias. · Uuemal kiviajal siga. Vanimad andmed on Uus-Guinealt so. 8 tuh. e.m.a. Tuhat aastat hiljem oli Väike-Aasias ja Lähis-Idas. Arvatavasti samal ajal ka Euroopas.
Metsloomadel saab hammaste uurimisega selgeks teha, kas on söönud vaktsiini (UV-valgus). Rhabdoviridae -> Perekond – Vesiculovirus -> Indiana vesikulaarse stomatiidi viirus, New Jersey vesikulaarse stomatiidi viirus -> Vesikulaarne stomatiit Antigeense struktuuri alusel eristatakse kahte serotüüpi: New Jersey, Indiana. Vesikulaarsele stomatiidile on vastuvõtlikud hobused, veised, sead. Lammastel, kitsedel pole haigestumist täheldatud. Ulukloomadest võivad haigestuda põdrad, hirved, kitsed, kährikud, metssead. Inimene (gripilaadsed muutused). Levik: Nakkusallikad: haiged loomad (sülg, lõhkenud villide sisu), verd imevad putukad. Nakatumise viisid: transkutaanne, alimentaarne, respiratoorne. Patogenees: Nakatumise järgselt tekib vireemia. Viirus tungib suu limaskesta, suu ümbruses, jäsemete distaalsete osade ja nisade naha epiteelirakkudesse, kus hakkab paljunema. Epiteelirakud hävivad, kahjustunud aladel tekivad
annaabi.ee 
