Vikerkaar ja virmalised Iga veepiisk on oma moodi unikaalne: võrreldes prismaga on igal veepiisal erinev kuju ja koostis. Kui päikesevalgus tungib veepiiskade sisse, siis päikesevalgus jaguneb punaseks, oranziks, kollaseks, roheliseks, helesiniseks, siniseks ja violetseks valguseks. Ühelt poolt piirab vikerkaart punane värvus, millest edasi läheb infrapunavalgus ning seda me ei näe ning teiselt poolt piirab lilla vagus, mis edasi läheb ultravioletseks valguseks ning seda me samuti enam ei näe. Kui päikesekiir läheb hõredamast keskkonnast tihedamasse (õhust vette), siis päikesevalgus jaguneb paljudeks erinevaks spektri värvuseks ja iga värvi valguse kiirus sõltub selle sama valguse sagedusest. Violetne valgus murdub veepiisas nüridama nurgaga ning punane teravama nurgaga all. Kui igat värvi valgus läheb uuesti tihedast keskkonnast hõredasse, siis see uuesti murdub ning levib edasi. Tänu valguse
pildistamiseks. Infravalgusega on seotud ka nn. "kasvuhoone efekt", mille puhul valgusenergia muutub mullas soojusenergiaks ning muld kui soe keha hakkab kiirgama infravalgust. Kuna süsihappegaas ja veeaur takistavad infravalguse levikut maailmaruumi, hakkab Maa keskmine temperatuur tõusma. Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalgus on valgus, mille lainepikkus on väiksem kui 380 nm. Ultravalgusele iseloomulikud omadused on tugev bioloogiline toime, fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime. UV-kiirgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained, näiteks on nendeks tähed, kaarleek, gaaslahenduslaps, plasma. Kõige igapäevasemaks ultravalguseallikaks on Päike. Päikese käes viibides
ning seetõttu võimaldab soojuskaamera avastada otsitava objekti või inimese kiiresti ja kauge maa tagant. termoaamera abil on võimalik saada objektist soojuspilt e. infrapuna pilt. Soojuskiirguse intensiivsus sõltub peale keha temperatuuri ka keha materjalist, pinna töötlusest, geomeetriast ja vaatenurgast. Ülekuumenenud kontakt. Ultravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Selle valguse lainepikkus on väiksem kui 380 nm. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained: tähed, kaarleek, gaaslahenduslamp, plasma, jt. Osa ultravalgusest jõuab Maale. Enamus hajub või neeldub Maad ümbritsevas atmosfääris. Suures koguses on UV kiirgus kahjulik kõigile elusorganismidele, sest põhjustab mutatsioone DNAs ning valkude denaturatsiooni (valgu kõrgemat järku struktuuride lagunemine)
soojusraviks, lasersideks, sõjanduses, astronoomias ja toidu küpsetamiseks. Infrapunaastronoomia võimaldab registreerida alles tekkivaid või kustuvaid tähti. Infravalguse allikad on näiteks Päike, hõõglamp, ahi, automootor ning inimkeha. Infravalguse abil leiavad mitmed röövloomad, näiteks maod, öösiti oma saakloomi. Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalguse lainepikkus on väiksem kui 380nm. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained: tähed, kaarleek, gaaslahenduslamp, plasma jt. Kõige igapäevasemaks ultravalguse allikaks on aga Päike. Kui Päikse käes viibida, siis muutub inimese nahk pruuniks organism kaitseb end UV-kiirguse eest. Päevitamisega ei tohi aga liiale mina, see võib põhjustada nahavähki.
Vikerkaar Iga veepiisk on oma moodi unikaalne: võrreldes prismaga on igal veepiisal erinev kuju ja koostis. Kui päikesevalgus tungib veepiiskade sisse, siis päikesevalgus jaguneb punaseks, oranziks, kollaseks, roheliseks, helesiniseks, siniseks ja violetseks valguseks. Ühelt poolt piirab vikerkaart punane värvus, millest edasi läheb infrapunavalgus ning seda me ei näe ning teiselt poolt piirab lilla vagus, mis edasi läheb ultravioletseks valguseks ning seda me samuti enam ei näe. Kui päikesekiir läheb hõredamast keskkonnast tihedamasse (õhust vette), siis päikesevalgus jaguneb paljudeks erinevaks spektri värvuseks ja iga värvi valguse kiirus sõltub selle sama valguse sagedusest. Violetne valgus murdub veepiisas nüri nurgaga ning punane teravama nurgaga all. Kui igat värvi valgus läheb uuesti tihedast keskkonnast hõredasse, siis see uuesti murdub ning levib edasi. Tänu
ruumis helilained. Infra- ja ultravalgus. Valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid kutsutakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgust kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Infravalgusega on seotud ka kasvuhooneefekt. Infravalgust kasutatakse näiteks värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks hõõguvatel sütel, soojusraviks, lasersides, sõjanduses (öönägemisseadmed). Väiksema lainepikkusega laineid nim ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Mida kõrgem on keha temp, seda rohkem ultravalgust ta kiirgab. Päikeselt tuleva liigse ultravalguse eest kaitseb meid Maad ümbritsev osoonikiht, kus neeldub suur osa ultravalgusest. Ultravalgust kasutatakse solaariumides, meditsiinis (bakterite tapmine). Valguse interferents ja difraktsioon. Valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb, nimetatakse valguse interferentsiks. Käiguvahe näitab,
(induktiivsusest) W = LI2/2 VõnkeringInduktiivpooli ja kondensaatori ühend, milles toimub magnetvälja ja elektrivälja vaheldumine. Thomsoni valem Võnkeringis toimuvate võnkumiste perioodi määrav valem. T = 2 (LC)-2 Elektromagnetvõnkumiste levimist ruumis nim. elekromagnetlaineksMadalsageduslikud lained kuni 104Hz Levivad juhtides. Raadiolained - 1012 Hz Levivad väljaspool juhte, levimine sõltub sagedusest. Optiline kiirgus kuni 1017 Hz jaotun infrapunaseks -, nähtavaks- ja ultravioletseks kiirguseks . Röntgenikiirgus kuni 1019 Hz Tugev bioloogiline toime Gammakiirgus kuni 1023 Hz -tuumakiirgus Bioloogiliselt väga ohtlik Lainepikkus on vahemaa mille laine läbib ühe võnkeperioodi vältel. = vT = v/f Ühik meeter Sagedus näitab elektriväljatugevuse ja magnetilise induktsiooni võngete arvu ühes sekundis igas elektromagnetilise laine punktis. Tähis f Ühik Hz. Vaakumis valguse kiirus 300000 km/s Keskkonnas väiksem, vastavalt magnetilisele -, ja dielektrilisele
pigmendid mis fotosünteesis kasutatavat valgust absorbeerivad 400 700 nm. Peamised pigmendid on klorofüllid. Rohelise ja kollase valguse jaoks ksantofüllid ja karotinoidid. Ühe mooli violetsete kvantide energia on ligikaudu 5000, ühe mooli punaste kvantide energia on ligikaudu 2800 Kuidas sõltub kvandi energiasisaldus footoni lainepikkusest? Kirjutage valem. E = (hxc)/ mida väiksem lainepikkus seda suurem energiasisaldus Ultravioletseks kiirguseks loetakse footoneid lainepikkusega 100 400 nm nimetage mõni UV kiirgust absorbeeriv ühend taimedes. Flavonoidid, krüptokroomid Nähtavaks valguseks loetakse footoneid lainepikkusega 400-700 nm Nimetage mõni nähtavat valgust absorbeeriv ühend taimedes. Klorofüllid, ksantofillid, karotinoidid Kirjeldage fükobiliproteiinide koostist ja millistes organismides esinevad. Fükobiliproteiinid on sarnased klorofüllidele kuna on samuti tetrapürroolid. Erinevus
kloroplastide luumenis MSP - vett lagundav kompleks (PS II-s), plastotsüaniidid (PC). 3. Nimetage fotosünteetiliselt aktiivse valguse lainepikkuste vahemik ja nimetage pigmendid mis fotosünteesis kasutatavat valgust absorbeerivad Klorofüllidel Chla ja Chlb on kaks tugevamat neeldumisriba. Punases valguses 650-680 nm ja sinises (Soret riba) 430-470 nm. 4.Kuidas sõltub kvandi energiasisaldus footoni lainepikkusest? Kirjutage valem. Sõltub pöördvõrdeliselt: E=hc/ 5. Ultravioletseks kiirguseks loetakse footoneid lainepikkusega 10..400 nm Nimetage mõni UV kiirgust absorbeeriv ühend taimedes. Krüptokroom, antotsüaniin 6. Kirjeldage fükobiliproteiinide koostist, neeldumisspektrit ja millistes organismides esinevad. Fükobiliin on kromofoor, mis sisaldab tetrapürrooli ja sarnaneb sapipigmendile bilirubiin. Neelavad kollast, oranzi, punast ja rohelist valgust. Veeslahustuvad antennpigmendid; tsüanobakterites ja vetikates. 7
kustutada. 7. Ühe mooli violetsete kvantide energia on ligikaudu.........., ühe mooli punaste kvantide energia on ligikaudu.......... 8. Kuidas sõltub kvandi energiasisaldus footoni lainepikkusest? Kirjutage valem. hc Mida väiksem lainepikkus, seda suurem footoni energia. h ????kas õige 9. Ultravioletseks kiirguseks loetakse footoneid lainepikkusega ......... Nimetage mõni UV kiirgust absorbeeriv ühend taimedes. UV-valgus 10 nm 400 nm 10. Nähtavaks valguseks loetakse footoneid lainepikkusega................ Nimetage mõni nähtavat valgust absorbeeriv ühend taimedes. Nähtav valgus 400 nm 700 nm, klorofüll 11. Kirjeldage fükobiliproteiinide koostist ja millistes organismides esinevad.
annaabi.ee 
