Väga tugev (alates 85 detsibellist) heli kahjustab pikema aja jooksul ka kuulmisrakke ja inimene ei kuule enam hästi. Meile tuttav helinähtus on kaja mitmesugustelt takistustelt tagasipeegeldunud heli. Kuuleme seda siis, kui tajume peegeldunud heli esialgsest helist eraldi (ajavahemik nende vahel ei tohi olla alla 1/15 sekundi). Ultraheli (f > 20 kHz) peegeldumise järgi orienteeruvad nahkhiired pimedas ja delfiinid sogases vees. Kehade asukoha määramist tagasipeegeldunud ultrahelisignaali järgi nimetatakse kajalokatsiooniks. Nendega määratakse allveelaevade asukohad, merepõhja sügavust (kajalood), kalaparve asukohta ja liikumist ning kasutatakse ka udus liikumiseks.
kalalaevadel on kalaparvede otsimiseks või nende liikumise jälgimiseks erinevad veealused vahendid, tuntuimaks on kajalood . Kuid on veel olemas noodasond ja hüdrolokaatorid . Veealuse radariga saab parve avastada 2—3 miili kauguselt . Kalauure vahendite areng on teinud võimalikuks kalaparvede mõõtmete, tiheduse ja püstpaiknemise, samuti kalaliigi määramise . Kõik need seadmed töötavad ultraheli alusel : mõõdetakse laevalt välja saadetud ja kalaparvelt tagasi peegeldunud ultrahelisignaali leviku aega . Näiteks kajaloodiga saab näha millistes veekihtides parasjagu kala on . Ning siis ka vastavale sügavüsele veeskatakse traalnoot . Kajaloodi tööprintsiip seisneb selles , et aparaat saadab laevalt vette heli- või ultrahelisignaali , mis mingilt takistuselt ( mere põhi , kalaparv jms ) peegeldusel tuleb tagasi laevale . Signaali väljasaatmise ja peegeldunud signaali vastuvõtmise vahelise perioodi kestuse järgi saab kindlaks määrata kauguse laevalt
Ultraheli peegeldub tagasi uuritava eseme pinnalt. Kui esemel on pragusid või konarusi, siis on võimalik kajameetodil määrata defektide asukohta ja sügavust. Laevanduses kasutatakse ultraheli kalaparvede, allveelaevade, jäämägede ja mitmesuguste teiste veealuste objektide asukoha määramiseks. Ultraheliga saab uurida ka merepõhja sügavust ja põhja reljeefi. Vastavat aparaati nimetatakse kajaloeks (sõnast: kajalood) Kajaloodi saatja suunab merepõhja lühikese ultrahelisignaali. Heli peegeldub merepõhjalt kajaloodi vastuvõtjasse. Registreeritakse ajavahe väljasaadetud ja vastuvõetud signaalide vahel. Kuna heli kiirus vees on teada, siis saab automaatselt arvutada kauguse merepõhjani: kaugus = 0.5 x aeg x heli kiirus vees (1500 m/s). Töösagedused: 50 kHz sügav vesi, väiksem täpsus 192 ja 200 kHz madalamad veed, kitsam vaatevälja nurk, täpsem pilt OLULISIM Pikkusühik merel on meremiil = 1852 m (s.o. meridiaani kaareminuti pikkus)
Ultraheli peegeldub tagasi uuritava eseme pinnalt. Kui esemel on pragusid või konarusi, siis on võimalik kajameetodil määrata defektide asukohta ja sügavust. Laevanduses kasutatakse ultraheli kalaparvede, allveelaevade, jäämägede ja mitmesuguste teiste veealuste objektide asukoha määramiseks. Ultraheliga saab uurida ka merepõhja sügavust ja põhja reljeefi. Vastavat aparaati nimetatakse kajaloeks (sõnast: kajalood) Kajaloodi saatja suunab merepõhja lühikese ultrahelisignaali. Heli peegeldub merepõhjalt kajaloodi vastuvõtjasse. Registreeritakse ajavahe väljasaadetud ja vastuvõetud signaalide vahel. Kuna heli kiirus vees on teada, siis saab automaatselt arvutada kauguse merepõhjani: kaugus = 0.5 x aeg x heli kiirus vees (1500 m/s). Töösagedused: 50 kHz sügav vesi, väiksem täpsus 192 ja 200 kHz madalamad veed, kitsam vaatevälja nurk, täpsem pilt OLULISIM Pikkusühik merel on meremiil = 1852 m (s.o. meridiaani kaareminuti pikkus)
annaabi.ee 
