teha. Aga kõik meie 100 miljardit rakku teevad seda iga sekund ja teevad seda päris hästi. Kui see ei ole ime, siis mis see on. Selle üle arutlevad bioloogid siiamaani, et kuidas on DNA just niimoodi pakitud, et õigel ajahetkel leitakse ülesse õige geen. Me oleme nii palju uurinud elu tekkimise ja siin elavate organismide kohta. Meil on väga paljud asjad teada, kuid väga palju on teadmata veel. Lõpetuseks sobiksid inglise ulmekirjaniku Terry Pratchetti sõnad - ,,See, et sa seda seletada oskad, ei tähenda veel, et see pole ime".
Kas sõda on inimkonnale kasulik? Sõda. On raske ette kujutada midagi süngemat ja destruktiivsemat. Esmapilgul näib, et mingit kahtlust ei olegi - sõda on kahjulik. Kuid tegelikult ei ole teema sugugi nii mustvalge. Ray Bradbury, Ameerika ulmekirjaniku jutustuses "Toolijalg" (A Piece of Wood) tuleb kindrali juurde mees, kes väidab, et on leiutanud seadme, mis hävitab kogu relvastuse väga suurel maa-alal, kusjuures paari päevaga käib ta läbi kogu maailma ja on võimeline tooma kauaoodatud igavese rahu. Kindral peab teda hulluks ja saadab uksest välja. Hetk hiljem taipab ta aga, et kui mees siiski ei valetanud, võib ta vaenlase kätte langeda. Silmapilk annab ta korralduse mees kinni pidada. Kuid seda ei tehta
Saientoloogia sissejuhatus: Saientoloogia on Ameerika Ühendriigi ulmekirjaniku Lafayette Ronald Hubbardi poolt 1950. aastatel loodud usuteooria- ja praktika, mis vastandab end psühhiaatriale ja psühholoogiale. See on L.R. Hubbardi poolt välja töötatud uskumuste ja meetodite kogum. Saientoloogia alused töötas ta välja enam kui kolmekümne aasta kestel, tuginedes seejuures oma varasemate õpetuste ning võtete kogumile, mis on tuntud eelkõige dianeetika nime all. Hubbardi meelest on saientoloogia kontseptsiooni kohaselt rakenduslik filosoofia
[3] Need olendid tunnevad meid paremini kui me ise. Nad tunnevad asju, mida me ettegi ei kujuta, nad on võimelised tegema kõiki mõeldavaid ja mõeldamatuid eksperimente. Mulle kui teoreetilisele füüsikule on selge, et on vaid aja küsimus, millal sellised masinad meie üle valitsevad... Kui me sellel juhtuda laseme. Selle sajandi põhiline küsimus on - kellest või millest saab planeedi Maa domineeriv liik. [4] Me kõik teame ju robootika kolme põhiseadust, mis said teadlase ja ulmekirjaniku I. Asimovi poolt sõnastatud juba enne "päris" robotite tekkimist: 1. Robot ei tohi tekitada kahju inimesele või oma tegevusega seda soodustada. 2. Robot peab täitma inimese käsku, kui see ei ole esimese seadusega vastuolus. 3. Robot peab hoolitsema enese julgeoleku eest, kui see ei ole vastuolus esimese ja teise seadusega. [3] Kas te ei leia, et need seadused kuidagi väga omakasupüüdlikud on? Inimene oleks
Täpsustuseks: NS-5 tootmist ja tegevust juhtis filmi järgi eesti keeles ,,maja", mõtleme teatavat ehitist või tehisintellektide hierarhias kõregim robootika vorm, nimega hoonet, kirjutades jaapani keeles ,,maja - Vicki, mis ei muuda antudjuhul näite üldmõtet. Film originaal " (hääldus: le) on eesti keel es tähendusetu ehk nimega ,,I, robot" (2004) põhineb maailmakuulsa ulmekirjaniku olles eesti keele sees a posteriori teadmiseks. Isaac Asimovi roboti raamatute seerial. I,robot (film), URL 16 = Artificial intelligence, URL = http://en.wikipedia.org/wiki/I,_Robot_(film)#Similarities_with_t http://en.wikipedia.org/wiki/Artificial_intelligence he_book; Isaac Asimov's Robot Series, URL = #Perception http://en.wikipedia
kohalikes kogukondades? 4) Tarbimisühiskond Enne tarbimisajastu algust oli ühiskonnaelu teistmoodi organiseeritud. Toidu ja peavarju hankimiseks tehtav töö ei olnud mitte lihtsalt materiaalne tegevus, vaid hõlmas samaaegselt kultuurilist ja vaimset tihedat koostööd inimeste ja teiste eluvormidega. Tugev side oli inimgruppide siseselt ja inimesel loodusega. Ei olnud eraldi töö ega vaba aega, kõik sulandus ühtseks. NÄITEKS: Aastal 2005 ilmus Soome ulmekirjaniku Risto Isomäki sulest raamat ,,Sarasvati liiv" (Sarasvatin hiekkaa, kirjastus Tammi), mida autor ise määratles ,,ökoloogilise põnevusromaanina". Kaks aastat hiljem ilmutati teos kirjastuse ,,Kunst" vahendusel ka eestikeelsena. Autor kirjeldab oma raamatus mõningaid võimalikke maailmalõpustsenaariume, mille ühisnimetajaks on destruktiivse inimtegevuse mõju ja sellele järgnevad tagasilöögid looduselt. Umbes nagu aastatetaguses
annaabi.ee 
