alternatiivide leidmiseks. Loodan, et soomlaste avastus ning uus mõistmine akude toimemehhanismidest loob teadlastele uue suuna, kust võib leida paremaid lahendusi, kuna minu jaoks on tulevikus väga oluline, kui efektiivne ja kvaliteetne aku on minu autol. Nii mina kui ka kindlasti iga teine poiss on kindlasti teatud hetkel oma elus mõelnud sellest, kas ajas rändamine on võimalik. Sel teemal on isegi loodud palju ulmefilme, mis enamjaolt kõik on jätnud optimistlikku suhtumise ajarändamise võimalikkusesse. Ajarännak tulevikku on Albert Einsteini relatiivsusteooria tunnustatud ja üks tähtsamaid tahke. Teadlased on seda nii katselistes kui ka praktilistes olukordades korduvalt kontrollinud. Ehk kui meil, inimestel oleks olemas juba piisavalt hea kosmosetehnika, mis võimaldaks meil liikuda kiirelt ja ohutult mitme tuhande valgusaasta kaugusele, siis oleks reaalselt võimalik meist igaühel rännata tulevikku
Kunst annab maailmast teadmisi läbi tunnetuse, mille aluseks on suuresti esteetilised väärtused. Kui inimene usub maaväliste tsivilisatsioonide olemasolusse, siis see ei ole teaduslik. See kuulub pigem religiooni alla. Seda usku ei pea põhjendama. Näiteks kui mõni teadlane seda ei usu, siis on 62 talle sellele võimatu vastu vaielda. Kunst aga põhineb esteetilistel väärtustel. Näiteks kui inimene loeb fantaasiakirjandust või loob ulmefilme, siis selle tegevuse motiiv ei põhine teaduslikul põhjendusel või ei põhine see usul ( ehk religioonil ). Kuid arvamusi peab suutma põhjendama. Näiteks inimene arvab seda, et maavälised tsivilisatsioonid on olemas. Kui inimese poolt pakutud põhjendused vastavad ka teaduslikke reeglitega ( mitte ei ole sellega vastuolus ), siis teadmiseid peetakse tõesteks ja usalduväärseteks. Saadud teadmistele on samuti võimalik luua uusi põhjendusi.
Kunst annab maailmast teadmisi läbi tunnetuse, mille aluseks on suuresti esteetilised väärtused. Kui inimene usub maaväliste tsivilisatsioonide olemasolusse, siis see ei ole teaduslik. See kuulub pigem religiooni alla. Seda usku ei pea põhjendama. Näiteks kui mõni teadlane seda ei usu, siis on 59 talle sellele võimatu vastu vaielda. Kunst aga põhineb esteetilistel väärtustel. Näiteks kui inimene loeb fantaasiakirjandust või loob ulmefilme, siis selle tegevuse motiiv ei põhine teaduslikul põhjendusel või ei põhine see usul ( ehk religioonil ). Kuid arvamusi peab suutma põhjendama. Näiteks inimene arvab seda, et maavälised tsivilisatsioonid on olemas. Kui inimese poolt pakutud põhjendused vastavad ka teaduslikke reeglitega ( mitte ei ole sellega vastuolus ), siis teadmiseid peetakse tõesteks ja usalduväärseteks. Saadud teadmistele on samuti võimalik luua uusi põhjendusi.
Religioon etendab pigem kui maailmavaadet. Kunst annab maailmast teadmisi läbi tunnetuse, mille aluseks on suuresti esteetilised väärtused. Kui inimene usub maaväliste tsivilisatsioonide olemasolusse, siis see ei ole teaduslik. See kuulub pigem religiooni alla. Seda usku ei pea põhjendama. Näiteks kui mõni teadlane seda ei usu, siis on talle sellele võimatu vastu vaielda. Kunst aga põhineb esteetilistel väärtustel. Näiteks kui inimene loeb fantaasiakirjandust või loob ulmefilme, siis selle tegevuse motiiv ei põhine teaduslikul põhjendusel või ei põhine see usul ( ehk religioonil ). Kuid arvamusi peab suutma põhjendama. Näiteks inimene arvab seda, et maavälised tsivilisatsioonid on olemas. Kui inimese poolt pakutud põhjendused vastavad ka teaduslikke reeglitega ( mitte ei ole sellega vastuolus ), siis teadmiseid peetakse tõesteks ja usalduväärseteks. Saadud teadmistele on samuti võimalik luua uusi põhjendusi.
annaabi.ee 
