(Vikipeedia) Kobras on üks suurimaid närilisi, ta võib olla üle meetri pikk (koos sabaga) ja kaaluda 30 kg! Kopra hambad on võimsad ja võimaldavad tal teha puuraiduri tööd. Tal kulub 10 cm jämeduse puu langetamiseks 5 min. Kobras kasutab puutüvesid tammide ehitamiseks ja tugevdamiseks, tammid on kuni 300 m pikad ja 3 m paksud. (G. Warnau, Kohtumine Loomadega, 2003 ,,Sinisukk", lk, 163) Kobras http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/CASFIBs.jpg Hallhüljes - Elupaigaks ulgumere saarte ja laidude ümbruses. Paikse eluviisiga. (Eesti Selgroogsed) Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kelle peamised lesilad (1) asuvad inimeste poolt asustatud randadest kaugel. Rannalähedal näeb hallhülgeid peamiselt kevadeti ja sügiseti kui nad lähevad kudema suunduvate järgi. Eestis asuvad hallhüljeste lesilad peamiselt Lääne-Eestis. Soome lahes on teada ainult kaks pidevalt kasutatavat lesilat - Uhtju ja Malusi saar. Eestis on umbes 1700-1900 isendit.
jutustus „Vanamees ja meri“. Neist viimane saavutas tõelise triumfi, millele järgnes Nobeli kirjandusauhind. (Bannikov 1971: 571) Lühijutu peategelane Santiago on kaotamas usku iseendasse ning teisedki peavad teda vanaks ja võimetuks. Ta läheb üksi merele (= inimene on elus üksi) ning on peagi täiesti ookeani (= elu) meelevallas. Seepeale palub ta jumalat, et kala võtaks (= soovid ja ihad, mida inimene tahab täita), ning julgustab ja lohutab end. Sööda neelanud kala ujub aga ulgumere poole ning nööri hoidmine nõuab vanamehelt tohutut vastupidavust (= igaüks peab oma saatusele vastu minema). Vanamees ei anna alla ning tahab kalale (= saatusele) näidata, kui palju inimene talub ja suudab. Kolmandal päeval võitleb ta kala ja iseendaga ning tapab kala. Säärane sümbolikeel näitab, et „inimest võib hävitada, kuid mitte võita“ ja et „inimene pole loodud alistumiseks“ (Hemingway 1952, viidatud Bannikov 1971 järgi).
Maailmas maailmas on veel kaks eraldi levilat. Üks asub Atlandi ookeani loodeosas Ameerika ranniku lähedal, Saint Lawrence'i lahe piirkonnas ja Gröönimaa ümbruses. Teine Atlandi ookeani kirdeosas, Briti saarte, Skandinaavia poolsaare, Murmanski ranniku ja teravmägede ümbruse rannavetes. Arvukus Eestis Elupaik ja -viis Elupaigaks ulgumere saarte ja laidude ümbruses. Paikse eluviisiga. Toitumine Toiduks peamiselt kalad - tursk, lest. lõhilased, heeringlased. Kalade kõrval sööb märgatavas koguses veeselgrootuid ja taimi. Sigimine Innaaeg on varakevadel. Isasloomad omavad sellel ajal 6...7 emasloomaga haaremeid. Areng Tiinus kestab aasta. Pojad sünnivad veebruari lõpus - märtsis, tavaliselt üks.
Levik piirdub Läänemere põhja- ja idaosaga. Asutab valdavalt rannikulähedasi merealasid. Eesti vetes eriti Riia lahes on viigerhüljes kõige arvukamaks hülglaseks. Poegib varakevadel ühe poja. -kasvab 1,5m pikkuseks -ujuvad osavasti loibaga sõudes -naha all on paks rasvakiht -toitub kaladest -veebruaris sünnitab jääpankadele valgekarvalise poja Hallhüljes. Läänemere hüljeste hulgas suurim. Tavaline kogu Läänemeres, ka Eesti vetes. Elupaigaks ulgumere, saarte ja laidude ümbrus. Talveperioodi veedab lahtistel jäätükkidel kinnisjää serva läheduses, kus sünnitab veebruaris-märtsis ühe poja. -elab kaugematel rahudel ja avamerel -sünnitab poja triivival jääpangal -talveks rändab lõunapoolsesse Läänemere ossa Vaalalised Läänemeres elab püsivalt ainult üks liik delfiinlaste sugukonnast – pringel e. seakala. Elupaigaks mere, rannalähedased alad. Toitub peamiselt räimedest ja lõhedest, limustest ja vähkidest
annaabi.ee 
