korda rohkem kui alguses oli arvatud. Põhjus, miks see nii kalliks läks, kuigi kattekomponendid ja tuled saadi Liitvabariigist, tuli enamus asju sisse importida: liftid ja kliimaseaded Rootsist ja aknad Belgiast. Torni ehitamine oli keerukas. Terasest palli raam tõsteti hiiglasliku kraanaga õhku. Kui saadi sammas alt valmis tõsteti hiiglaslik pall samba otsa. Pärast enam kui nelja aastat tööd, oktoobris 1969 aastal avati Berliini teletorn pühalikult tollase riigi presidendi Walter Ulbrichti poolt. Teletornist tuli linna valitsev kõrgus. Teletorn unustab sotsialismi aja ja räägib võidujoovastusest sotsialismi üle. Bruno Flierl, kes oli tuntud saksa arhidekt ja samas ka arhidektuuri kriitik, väitis et metallist kera samba otsas meenutab Nõukogude liidu Sputnikut ja teletorn peaks seega sümboliseerima Saksamaa tehnilist paremust. Selleks et teletorn sulanduks keskkonda, lammutati 1960 aastal kõik ehitised selle ümbruses, alles jäeti vaid Maarja kirik ja Punane Raekoda.
Stalin 1949. aastal Saksa Demokraatliku Vabariigi. Kahe riigi loomine muutis 1945. aastal alganud Saksamaa poolitamise jäädavaks. 1949. aastal andis Nõukogude Liit Ida- Saksamaa võimu Kommunistlikule parteile, mille eesotsas oli Wilhelm Pieck(1876-1960), kes tuli Saksa DV presidendiks ja jäi ametlikult ,,number üheks" kuni tema surmani 1960. aastal, samal ajal kui tegelik võim oli SED-i peasekretäri Walter Ulbrichti käes. Vana Sotsialistlik Partei võeti üle Kommunistliku partei poolt ja Sotsialistide liider Otto Grotewohl sai peaministriks. Lääne- Saksamaa nägi ennast kui legaalset järeltulijat ,,kolmandale võimule" (Der Dritte Reich), kandes oma õlal kõigi selle kuritegude raskust. Kontrastina ütles Ida- Saksamaa lahti kõikidest seostest natsi minevikuga, pidades ennast ,,antifasistlikuks kindluseks" ja kutsudes ennast esimeseks sotsialistlikuks riigiks Saksa mulla peal
riigiks maailma mastaabis kui Saksamaa LV-l. Kuid sotsialismimaade hulgas oli DDR väga tähtis. DDRi kommunistide seas oli algselt ilmselt mõjukaim mees Wilhelm Pieck, kes koos Otto Grotewohliga esimene SEDi juht (peale Kommunistliku Partei ja kohaliku SPD ühinemist 1946). Kui DDR loodi, siis Pieck sai selle esimeseks presidendiks ning Grotewohl esimeseks Ministrite Nõukogu esimeheks. Kuid reaalne võim, SEDi juhtimine, läks ustava stalinisti Walter Ulbrichti kätte. Ulbricht oli rumal ja ebameeldiv inimene, kel ilma NSV Liidu toetuseta ei olnuks võimalik olnud Saksa riiki juhtida. Sellised mehed Stalinile sobisid, liiga iseseisvad ja mõtlemisvõimelised kommunistid kõrvaldati. Kiiresti peale DDRi loomist asutati 1950 Stasi, mille esimeseks juhiks sai Wilhelm Zeisser. Zeisseri asetäitjana asus ametisse Erich Mielke. Märtsis 1953 suri Stalin ja kõikjal Ida-Euroopas loodeti, et see toob kaasa muutusi. Ida-
sest ta ei olnud nõus lahti ütlema kommunistlikest veendumustest. Mees pääses vanglast välja alles pärast sõda. Ta tõusis karjääriredelil väga kiiresti ning 34-aastaselt sai temast SSÜP Keskkomitee liige. Tema ülesandeks oli tegeleda julgeoleku probleemidega ning ta korraldas ka Berliini müüri püstitamist. Honecker valmistati juba varakult ette Ulbrichti asemele ning 1976-st aastast 1989. aastani oligi ta SSÜP juht. Tõhus vahend peasektretäri käes SDV elu, riigiaparaadi ja SSÜP endagi kontrollimiseks oli Riikliku Julgeoleku Ministeerium, kõnekeeles Stasi, mille raalides olevat leidunud andmeid 6 miljoni SDV kodaniku kohta. Stasi jälgis ka partei funktsionääre, oma aruannetes kõrgematele parteiorganitele iseloomustas ja hindas ta neid. Hirm distsiplineeris SSÜP-d.
kõigile. Riik pidi eelkõige kaitsma vaba konkurentsi ning nõudma sisse makse tuludelt ja omandilt. Majandusminister 1949-63 Liidukantsler 1963-66 Majandusime isa Ulbricht 1950-1971 peasekretär Walter Ulbricht kujunes Ida-Saksamaast sotsialistlik riik aastatel 1949–1971 1945. aastal Nõukogude Liidust eksiilist naastest juhtis ta nn Ulbrichti gruppi, tegutsedes Nõukogude okupatsioonitsoonis tihedas koostöös okupatsioonivõimudega. Saksamaa Kommunistliku Partei ja Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei juhtiva liikmena mõjutas ta oluliselt tulevase Saksa DV riigiaparaadi ülesehitust. Aastatel 1950-1971 oli Ulbricht Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei
annaabi.ee 
