käivitamine ja töösuhe. 7 2. PROBLEEMIDE ANALÜÜS JA EESMÄRGISTAMINE 2.1 Probleemide sõnastamine ja nende põhjuslike seoste määramine MTÜ Eesti Noored poolt koostatud projektil on head võimalused teoks saada, kui sellest olenemata on projektil ka puudujääke ning probleeme. Projekti selle staadiumi eesmärk on konkreetselt püstitada ja piiritleda probleemide sisu, mis annaks selge pildi probleemi ulatuslikkusest ning annaks projekti koostajatele võimaluse välja tuua erinevaid alternatiive probleemide lahendamiseks. Järgnevalt on loetletud projektis esineda võivad lahendust vajavad probleemid. 1. Piiratud eelarve 2. Võimalik vähene huvi seminari vastu 3. Komplikatsioonid tehnikaga 4. Külastajate ootused seminarist ei vasta tegelikkusele 5. Ideede innovaatilisuse puudumine 6. Konfliktid toetavate organisatsioonidega 7. Korraldajate ebakompetentsus 8
Ka rahastamise külg on riigi kanda. Rahvusvaheline koostöö toimub ka riigitasemel.25 23Sealsamas, lk 118. 24 Korp, E. Laste seksuaalse väärkohtlemise vältimine Eestis. Laps-elu, probleemid ja lahendused. Tallinn. 2002. lk 119. 25 Sealsamas, lk119. Ühiskonna ja meedia ülesandeks on üldine ennetamistöö ja otseselt mõne kindla lapse abistamisse nad ei sekku. Väga oluline on ühiskonna teavitamine väärkohtlemise probleemist, selle esinemise ulatuslikkusest, viisidest, kuidas seda saaks vältida ning mida inimene peaks tegema, kui tal tekib kahtlus, et mõnda last väärkoheldakse. Samas peab meedia jääma välja juhtumite lahendamistest, sest see tekitaks lapsele lisa traumeerimist ning lapse konfidentsiaalsuse säilitamiseks ei tohi ka kuskil näidata tema pilti, anda välja tema kohta andmeid ega sekkuda mingil muul moel uurimisprotsessi. 26
südamehaigustesse, 165 000 alumiste hingamisteede nakkustesse, 36 900 astmasse ja 21 499 kopsupõletikku. (Aug, 2010) 8 1.4.2 Eesti Vabariigis Eesti Vabariigis on uuringute läbiviimisi üldiselt vähe olnud, kuid need on viimasel aastakümnel suurenenud. 2006. aastal viis Turu-uuringute aktsiaselts läbi uuringu, mis telliti Haigekassa poolt, et saada ülevaade passiivse suitsetamise ulatuslikkusest Eesti ühiskonnas. Selgus, et rohkem kui pooltes kodudes kannatatakse sundsuitsetamise all. 41% kodudest toimub suitsetamine siseruumides, 36% väljaspool siseruume. 9% mittesuitsetajatest vastas, et omab julgust aktiivsel suitsetajal paluda enda lähedusest lahkuda kui viimane sigaretti tõmbab. 37% vastanuist väitis, et ta läheb mujale kui toimub ruumis suitsetamine. (Tervise Arengu Instituut, 2006) 2012. aastal toimus Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring
Õendustegevus Vedelikubilansi jälgimine Hea hügieen Abivahendid pidamatuse raviks( mähkmed, uriinikogujad jne) Käitumisteraapia Pt. urineerib kindla ajagraafiku alusel ja urineeritakse täpsel ajal (ka ilma vajaduseta), vahed urineerimisest vabad. Alustada võib antud treeningut pooletunniste vahedega kui puuduvad läbilekked, tõstetakse vaheaegu poole tunni võrra, kuni saavutatakse optimaalne vahe( 2-4 tundi) olenevalt neuroloogilise kahjustuse ulatuslikkusest. Vaagnapõhjalihaste treenimine Parandab vaagnapõhjalihaste jõudlust ja vastupidavust Pärsivad reflektoorset põietühjenemist Vähendavad inkontinentsuseperioode Oluline on kontraheerida õigeid lihaseid ! Valesti tehtud harjutused võivad inkontinentsust süvendada. Invasiivsed meetodid Kusepõie kateteriseerimine Suprapuubiline tsüstoom 18 Puhas enesekateteriseerimine (PEK)
annaabi.ee 
