astusin ma õue, seljas ülikond ja käes lilled oma esimesele õpetajale. Sammusin koos venna, ema ja isaga autosse. Korraga olingi jõudnud oma uhke koolimaja ette. Astudes autost välja ja kõndides uhkelt sirge seljaga kooli poole polnud mul õrna aimugi mis mind ees ootab nii sel päeval, kui ka järgneva vähemalt üheksa aasta jooksul. Astudes koolimajja juhatas ema mind minu kõige esimesse klassiruumi- see oli võimas. Korraga sammus mu ette minu klassijuhataja, kellele ma ulatasin ka lilled. Koos oma õpetaja ja klassikaaslastega läksime me kooli aulasse, mis oli pilgeni rahvast täis - seda tunnet ei unusta ma iial. Kõik seisid meie austuseks püsti ja üksteise järel sammusime me oma toolidele. Olles kuulanud direktori ja õpetaja juttu jõudis lõpuks kätte ka aabitsate jagamise aeg. Mina sammusin koos isaga vapralt oma aabitsale järgi ja surusin direktoriga kätki. Pärast seda kõike tegi tollene 12.klass meile ekskursiooni koolimajas
Mõnus surin läbistas peagi tervet keha. Võpatasin. Haarasin ruttu teise kapsli järele, milles oli sama aine. Süstisin ka selle oma veresoonde. "Lase mind sisse!"karjus Karl tüdruku ukse taga ja kolkis sellele rusikatega. Ta avas ukse. Maret üritas oma silmi kissitada. Narkootikum, mida ta oli just tarvitanud, muutis ta nägemise uduseks. "Kus narkots on? Ma vajan seda kohe!Lao lagedale!" Vaatan häguselt enda ees tuikuvat poissi, kelle silmad on paistes, olemus on täiesti kadunud. Ulatasin Karlile suure koti mille sees oli ohtralt kraami, mida ta hetkel vajas.Siis Läks Karl minema komistades trepi astmetel ja tekitades inimestes pahameelt.Ohkasin raskelt, nähes, kuidas ta peatub järgmise inimese ees, kes on Ahti.Ahti on kutt, kes toob meile alati narkotsi, iga kell .Me kõik kardame teda, kes rohkem, kes vähem .Karl arvatavasti ei saa enam mitte midagi aru! Töllerdab ringi, peas tembeldamas vaid üks soov: saada kätte järgmine annus, mis hoiab natukene aega eemal valu.
kui ka negatiivseid juhtumeid. Kõige viimane negatiivne situatsioon leidis aset minu ja ühe eaka venelannast kliendi vahel. Klient ostis tooteid, mina nagu ikka viisakas – teretasin, ütlesin summa jne. Klient ise ei vastanud mulle midagi. Eeldatavalt kliendil oli kiire ja tahtis oma tooteid kiiresti kätte saada või oli tal lihtsalt halb päev. Kliendi ostetud toodete summa oli kokku 4.97. Klient andis mulle 10.03 eurot et annaksin tagasi talle täpselt 5 eurot. Kui talle viie eurose ulatasin hakkas ta venekeeles karjuma, et andsin talle valesti ja peaksin andma talle 45 eurot, sest tema olevat mulle andnud viiekümne eurose. Jäin rahulikuks ja ütlesin, et mina nägin ainult kümne eurost, sest üldiselt kui ma arvutisse summat sisse trükin siis ikka summa mis mul käes on, et näeksin palju tagasi andma pean. Kuna aga ma olin selle tema raha juba kassasse teiste rahade vahele ära pannud ei saanud ma olla kindel, kellel õigus on. Kutsusin vahetusvanema, et ta kassa lahti teeks
Säästlikkuse ja hoolikuse töötamisel seadmete ja kulumaterjalidega hindasin väga heak kuna kasutasin alati võimalikult kokkuhoidlikult kõike, mis kulub. Tegevuse paindlikkuse hindasin väga heaks kuna tehes ühte tööd ja kui oli vaja kohe teist tegema hakata suutsin kiiresti ümber lülituda ja mul polnud erinevate tööde vastu kunagi midagi, pigem võtsin neid boonusena. Koostöövalmiduse meeskonnas hindasin väga heaks sellepärast, et kui kellelgi oli abi vaja, ulatasin alati oma abikäe ja vastupidi. See seisnes kohati kavõi kauba reservkohale paigutamises (ülemisele riiulikorrusele)- tavaliselt pidi hulgipakendeid kärult või aluselt kõrgele tõstma oli seda mugavam kahekesi teha. Üks andis kauba ja teine asetas kohale. Aususe hindasin väga heaks kuna alati kui mõne pakendi katki lõikasin viisin selle kaubatundjale mitte ei peitnud seda kusagile ära ja kui arvasin, et midagi valesti tegin, ütlesin seda alati oma praktikajuhendajale
hävitas kirjanik veidi enne surma ja venelaste tulekut.) Tammsaare lubab Weltmanile jaama vastu tulla. Sama päeva hommikuks on Käthe Weltman lasknud ajalehtede Sotsiaaldemokraat ja Päevaleht esiküljel omatahtsi ja Tammsaarele ütlemata avaldada tegelikkusele mittevastava kuulutuse: "Anton Hansen ja Käthe Weltman abielusse astunud 7. juunil 1919. aastal." Käthe Hansen ise on hiljem sellest küllasõidust nii rääkinud: "Kui ma jaamas ulatasin ajalehe Antonile, jäi ta tõsiseks ja lausus: "Ma ootasin sind siia preili Weltmanina."" Käthe viibib Koitjärvel paar päeva ja sõidab siis tagasi Tallinna. Kiri, mille Tammsaare talle 29. juunil saadab, kannab jällegi üpris asist iseloomu, armumise märke sellest ei aimu: "Kui Sa puhkust peaksid saama ja siia tuled, siis võta mõni nael seepi kaasa, sest vennanaine arvab, et temal ära kipub nappima." Nii või teisiti on Käthe Weltman saavutanud oma eesmärgi. 1.
külge. Et mul minnes igav ei hakkaks, siis võtsin pleieri ka kaasa. Ma jõudsin kohale 45 minutiga. Ma ostsin pileti ja ootasin, kunas Veenus avatakse. "Palun võtke rulluisud ära, kuna meil ei lasta nendega sisse," ütles üks mees, kes oli umbes 36 aastat vana. "Hea küll!" ütlesin häbelikult ja võtsin rulluisud kiiresti jalast ära. "Aga kuhu ma saaksin need panna?" küsisin selle mehe käest. "Andke, ma panen need tööruumi!" ütles mees käsi välja sirutades. Ulatasin uisud talle. "Kas teil juba tantsupartner on?" küsis mees, kui oli tagasi tulnud. "Ei ole!" hõiskasin rõõmsalt. "Kas te siis tahaksite, et ma teiega tantsiksin? Muide, minu nimi on Andres. Andres Mitser!" ütles Andres lahkelt. "Jah! Meeleldi! Ja minu nimi on Jasmiin Saarest," ütlesin talle rõõmsalt. "Näe, avatigi!" ütles ta lõbusalt. Me tantsisime ja ta tegi mulle jää ja banaani kokteili välja. Ma vaatasin oma pileti tagapoolt ja ennäe
kui sellised. Te olite loodud Universumi pulsist, Looja hingamisest ja Jumala tahtest. Te olete tema lapsed ja valdate samasuguseid võimeid, jõudu ja omadusi. Praegu on tulnud teie võimalus saada aktiivseteks, teadlikult osaleda, hakata kaas-Loojateks. Ärgake! Öelnud need sõnad, vajus David diivanile kokku. Ma ei jõudnud tema juurde, et teda haarata. Ta avas silmad ja ütles: "Vabanda, ma tundsin kui tugev energiahoog läbis mu keha ja mul hakkas paha". Ulatasin talle klaasi veega, vaikides sellest, et viimase fraasi tõi ta esile muundunud häälega. Vaatasin tema taevasiniseid silmi, seitsmeaastase poisi silmi ja küsisin endalt, kui palju Universumi saladusi nende taga peitub. "Teen ettepaneku tänaseks lõpetada", ütlesin ja lõpetasin vestluse. A: Eelmisel kohtumisel peatusime sellel, et sa tulid siia, et tuua läkitus. Kas saame sellest üksikasjalikumalt rääkida? D: Jah, kuid enne seda tahaksin jutustada sulle planeedi Inua ajaloost.
kuus aastat hiljem 9,8 miljonit. Entsüklopeedia andmetel olid 1992. aastal 17% Portugali elanikest kirjaoskamatud. Selle üheks põhjuseks on mitte kõige paremini õnnestunud haridusreform. Täiesti uskumatu, kuid kohapeal selgus, et eriti pisipoodides ei osata lihtsamaidki arvutusi peast teha. Meenub väikese meenepoe keskealisest meesmüüja rõõmuhõise, et olen lausa matemaatik, kui olin peas kokku löönud summa paari postkaardi ja mõne meene eest ning ulatasin täpse rahasumma. Võib-olla tegi ta nalja, kuid suhteliselt kesisele arvutamisoskusele juhtis tähelepanu ka kohalikke olusid hästi tundev inimene. Elamurajoonid kõrgepingeliinide all Ootamatu ning harjumatu oli näha Portugalis maju ja lausa elamurajoone, mis asusid otse kõrgepingeliinide all. Meil sellist vaatepilti ei kohta. Ja kui Eestis viimistletakse keraamiliste plaatidega korterites-majades ainult sanitaarruume ja
annaabi.ee 
