Rootsi päritolu Andreas Bjerre töötas Tartu Ülikoolis ja oli tuntuim Eestiga seotud õiguspsühholoogia valdkonna tegelane.Tema tuntuim uuring Mõrva Psühholoogia on ilmunud kolmes keeles,kus ta tõi välja kolm mõrvaritüüpi.Ta sai õigusedoktoriks Stockholmi ülikoolis. Kogus materjali Stockholmi keskvanglas mõrvarite intervjueerimise teel. Teine oluline uurija Hans Madisson töötas ka TÜs.Oma doktoridissertatsioonis ta käsitles alaealiste kuritegevuse ja ulakuse põhjuseid Eesti Harku Koloniist vabastatute näitel. 11. Inimkäitumise determineeritus õiguses ja psühholoogias (eksternaalne, internaalne, pehme, jäik). Eksternaalse determinismi sõnul tuleb põhitähelepanu pöörata keskkonnale-inimene reageerib väliskeskkonnast stiimulitele automaatselt nagu robot. Internaalne determinism tähendab uskumust,et me oleme suuresti juhitavad intensiivsete tungide bioloogiliste vajaduste poolt.Lisaks sellele jõuab ka
.......................................................................................15 Anormaalsed lapsed..................................................................................................................15 Abikoolid ja abiklassid .........................................................................................................15 Totrad lapsed.........................................................................................................................15 Ulakuse ja kurikalduvusega lapsed....................................................................................... 16 Pimedad lapsed..................................................................................................................... 17 Kurttummad lapsed...............................................................................................................17 Vigased lapsed.................................................................................................
reaalsuses ning puudub lapsest saati elujõud. Püüdes selgitada kuritegude psüühilisi tagamaid ja motiive, leidis ta, et mõrvarite hingeelu on primitiivne ja vähearenenud. Teine kuritegeliku käitumise olulisem uurija Eestis oli (kohtu)arst Hans Madissoon (1887- 1956). Tal oli arstiteaduste doctor ning 1925. kaitses oma tööd (väitekirja kohtuarstiteaduse doktorikraadi saamiseks). 1926. a. andis välja lühikokkuvõtteid ("Sugemeid alaealiste ulakuse ja kuritegevus üle Eestis" see on kriminaal-antropoloogiline ja sotsiaalmeditsiiniline uurimus; see uuring oli tehtud Harku alaealiste poisslaste koloonia kohta; teine selline kool oli Koloveres poisslastele). 1928. a. TÜ kriminaalantropoloogia ja kriminalistika tehnika eradotsent. Madissoon oli eugeenik. Noorte kuritegevuse põhjused jagas Madissoon kahte liiki: seesmised (alge) ja valise (miljöö) ning nende kombinatsioonid
On huvitav, et mida madalamal sotsiaalsel positsioonil on inimene, seda ligipääsmatum ta näib nt taksojuht, restorani uksehoidja. "Jänese mask" on selleks, et mitte tõmmata enesele tugevamate viha ja alandamist, "alandlikkuse maski" kannab alluv oma ülemuse ukse taga. "Pugeja mask" tuleb paluja näole, kes koputab uksele. "Klouni mask" selline mask manatakse näole, et teised ei võtaks selle maski kandjat tõsiselt. Sellised on "lihtsameelsuse", "veiderdamise", "ulakuse" maskid neid kohtame vahetevahel nende näol, kes trügivad järjekorras vahele. "Haavunu" mask on eriline mask ärge puutuge mind, mul on niigi paha või mul o paha, aga teie veel tülitate oma juttudega. Selline näoilme on näiteks raskesti kogelejatel enne kontakti astumist ja nendest võib aru saada, kuna rääkimise protsess on nende jaoks raske ja piinarikas.. Mask on valmis juba esimeses kontakti faasis. Teises partneri peegeldamise faasis
annaabi.ee 
