jääks põrandaliistu alla . Lauad kruvitakse või naelutatakse kalde all taladele sulundikeele sisenurgast. Naelutamisel kasutatakse torni. 4.Järgmine laud surutakse eelmise külge löögiklotsiga, mis saetakse näiteks jäägiks jäänud lauatükist.Toimingut korratakse ja lauad kinnitatakse siis, kui need on tihedalt paigal.Kui on oht, et laud otsa lähedalt lõheneb, tuleb kinnitusava ette puurida. 5.Võimaluse korral paigaldage lauad uste juures nii, et uksepakk kataks liitekohad.Põrand peab naaberruumi põranda suhtes liikuda saama.Kui põrandad ei ole samas tasapinnas , tõstetakse uksepakku madalama ruumi poolelt liistude abil. Ilma uksepakuta avades kasutatakse laudade liitekoha katmiseks puidust või mettalist katteliiste. 6.Toruavad laua otstesse tehakse nii , et sobitatav laud asetatakse viimasena paigaldatud laua peale , torude kõrvale.Nurgiku ja mõõdulinduga märgitakse torude asendid ja läbimõõdud. 7
tulenevad paigutamine ruumi tervisehäired (sh. *Vajadusel lisa külmetumisoht) kütteallikate *Limaskestade paigaldamine kuivuse teke Komistamine ja *Järsk uksepakk II *Trauma, *Ohtlikud kohad kukkumine kehavigastused märgistada Libisemine *Märja põranda I *Trauma, *Ruumi koristusel korral libisemise oht kehavigastused kasutada märgistus märg pinnas *Ruumi koristust teostada hommiku vara enne tööd või õhtu peale tööd 4.1.2 Keemilised ohutegurid Tabel 4. Keemilised ohutegurid
harvemini ühe kasest või tammest vasaraga. Lokulauda kasutati signaalpillina, mille kaugele kõlava heliga kutsuti töölisi koju ja rahvast kokku, teatati õnnetusjuhtumitest (tulekahju), aeti karja kokku. Et lokku löödi paljudes peredes ja mitmesugustel puhkudel, taoti vahetegemiseks eri rütme. Lokulauad olid enamasti mõisates, kuid ka suuremates taludes. Pingipill (tuhkapill) koosneb veidi krobelisest puitalusest (põrand, uksepakk, pink, tühi õllevaat) ja lõhestatud otsaga kepist või luuavarrest. Viimasega kraabitakse tuhaga üleriputatud puitalust (pingil istudes hõõruti kepiga kasetohuga kaetud õnarust). Pingipilli mängiti enamasti naljapillina teiste pillide saateks või pulmaorkestris. Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne-Eestis 19. sajandil.
karja kokku. Et lokku löödi paljudes peredes ja mitmesugustel puhkudel, taoti vahetegemiseks eri rütme. Lokulauad olid enamasti mõisates, kuid ka suuremates taludes. Heliraud (tagiraud) kujutab metallvõru või trianglit, mida lüüakse metallkepikesega. Pingipill (tuhkapill) koosneb veidi krobelisest puitalusest (põrand, uksepakk, pink, tühi õllevaat) ja lõhestatud otsaga kepist või luuavarrest. Viimasega kraabitakse tuhaga üleriputatud puitalust (pingil istudes hõõruti kepiga kasetohuga kaetud õnarust). Pingipilli mängiti enamasti naljapillina teiste pillide saateks või pulmaorkestris. Jauram (loogapill, umba, sokuloku) kujutab traadi abil looka painutatud keppi, mille küljes on kelluke. Traadi sisse pannakse plekk-kettaid.
" käsutas direktor Indrekut, kes oli temast paar sammu maha jäänud. ,,Muidu pärast lööte pimedas oma silma pääst välja ja härra Maurus peab maksma. Sellepärast ikka kannul, ikka kannul, kui härra Maurus ees läheb!" Direktor avas veel ühe ukse. Ka selle taga haigutas pimedus, soojus ja pimedus. Siiski -- kustki immitses siia pisut valgust. Nagu järgmisel silmapilgul selgus, tuli see ähmasest klaasuksest, mille direktor varsti avas. ,,Ettevaatlikult!" käsutas ta. ,,Muidu kukute! Uksepakk ja siis kivipõrand. Noor inemine peab ikka ettevaatlik olema! Ikka ettevaatlik! ütleb härra Maurus. Tema ise on juba vana, aga ka tema on ettevaatlik. Ka vana peab ettevaatlik olema. Noor ja vana!" Äkki peatus ta. ,,Minu king! Ma kaotasin oma kinga!" hädaldas ta. Indrek kummardus ühes direktoriga, et otsida kadunud eset ähmases valguses. Aga kinga ei olnud näha. ,,Just praegu kadus mul jalast," seletas direktor. ,,Ei ole," ütles Indrek.