maksimaalselt 15 kWh/m²/aastas), milleks on õhutiheduse tagamine. Eestis niisugust ehitajat leida pole üldse lihtne. Õhutiheduse teste viiakse läbi 50 Pa üle- ja/või alarõhuga ning passiivmaja õhuvahetuse kiirus valminud majas peab jääma alla 0,6 korra tunnis. Sellist tulemust ei ole aga lihtne saavutada. Ikka on mõni naelaauk aurutõkkemembraani tekkinud, membraani paigaldamisel on ühendusteibil volt sisse jäänud, juhtmete harutoosid on ebatihedad, või akna/ukselengide isoleerimine pole piisavalt hästi õnnestunud jne. Loodetavasti toob viimase paari aasta jooksul tihenenud konkurents ehitusturul kaasa kvaliteeditõusu, mis võimaldab üha suuremal hulgal inimestest hakata mõtlema passiivmaja või vähemalt energiasäästliku maja rajamise peale. Passiivmaja ehitamise mõistlik perspektiiv on 30 aastat ning selle tasuvusaeg jääb 10 aasta piiresse. Oleme kindlal veendumusel, et põhjalikult
· Pehmed ehitusvillad. Pehmed ehitusvillad sobivad hästi puit-, metall- ja betoonkonstruktsioonidesse. Tänu oma elastsusele ja pehmusele sobivad tooted hästi konstruktsiooni ega jäta õhuvahesid. · Tihendusvillad. Tihendusvillade hulka kuuluvad ribad ja matid, mida saab kasutada näiteks palkmajade, sandwich-paneelide vuukide, sokli ja aluspalgi vahede ning akna- ja ukselengide vaheliste vuukide tihendamiseks. · Tuuletõkkeplaadid. Tuuletõkkeplaadid on jäigad villatooted, mis on üheaegselt nii tuuletõkkeks kui ka soojusisolatsiooniks. Tuuletõkkeplaate kasutades välditakse külmasildade teket ning säästetakse tööaega. · Tuletõkke- ja ventilatsiooniisolatsioonid. Tuletõkke- ja ventilatsiooniisolatsioonid on mõeldud eraldava vaheseina tuletõkkeks ning ventilatsioonikanalite ja korstnate tuletõkkeks.
räbubetoon- ja looduskiviplokkidest, suurplokkidest aga ka sängpinnaga looduskividest konstruktsioonide ladumisel. 34 Külmutusmeetodil laotud kivikonstruktsioonide püsivuse tagamiseks rakendatakse järgmisi konstruktiivseid, organisatsioonilisi ja tehnoloogilisi abinõusid: · seinte nurkadesse, külgnemis- ja ristumiskohtadesse pannakse terassidemed; · avades jäetakse akna- ja ukselengide peale 5-mm vajumispilu tellimüüritises ja 3-mm teistes tehis- või korrapärase kujuga looduskividest müüritistes; · kohe pärast iga korruse seinte ja sammaste ladumise lõppu monteeritakse vahelaeelemendid ja ankurdatakse need iga 2 ... 3 m tagant seintesse; · kasutatakse rõhtturbeta sarikaid; · müüritise ladumistasapindale vahe seinte naaberosades (kui nende vahel pole vajumisvuuki) ei tohi olla suurem kui 4 m.
7.3 Õhulekkekohad Kuigi väikese õhupidavusega piirded toimivad osana ventilatsioonist ja madalama niiskusega sisekliima tagamisel, tuleb ventilatsioon suuremat energiatõhusust silmas pidades siiski lahendada kontrollitult (tuulutuspilud ja/või mehaaniline ventilatsioon). Termograafia mõõtmistel tulid välja peamised õhulekkekohad palkhoonetel, milleks olid laetalade läbiviigud välisseinast, akna- ja ukselengide ümbrus ja nurgatappidest (eelnimetatud kohtades oli suur õhuleke kõigis uuritud elamutes, mis polnud seestpoolt krohvitud), vt. Joonis 7.7. 100 100 90 90
annaabi.ee 
