sümboolset teksti või kujutist. Dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. · Ühiskondlikest hoonetest on vanalinnas säininud raekoda, mida hakati ehitama juba 13. Saj lõpus ,kuid praeguse kuju sai see 15. Saj alguses. · 15.saj alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millel on lõvimaskiga pronksist uksekoputid. Esimesel korrusel on kahelööviline eeskoda ja suur võlvitud saal. Säilinud on ka teise, Oleviste gildi tähtvõlvidega saal.
Siis ehitati idaviilule 8-tahuline torn ja II korruse laiendamisel toetati uus välissein lahtisele võlvkaaristule, mis teeb raekoja väga eriliseks ja pisut lõunamaiseks. 1410 (15. Sajandi alguses) ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Selle kõrget viilu kaunistavad teravkaarelised petikud ja neliksiirud. Praegu teravkaarelised aknad said oma kuju 19.sajandil. Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millel on lõvimaskiga pronksist uksekoputid. Hoone esimesel korrusel on kahelööviline eeskoda ja suur võlvitud saal. Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sissetoodud kujutatavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalingutega. Ka vööndkaared, võlviroided, päiskivid, konsoolid jms maaliti tihti värviliseks. Seinamaalid on muidugi loodud kohapeal, samuti ehitistega seotud kivist ja terrakotast skulptuurid
Raesal keskaegst sisustus on säilind raepingid ja 15.sajvalmist seinakapid. Kodanikesaal-2- lööviline suurim rum, kasut rahvarohk koosviibimist ja vastuvõtux Gildihooned: 15saj ehit, millest tänini säilind Suuregildi hoone ehit 1410. kõrget viilu kaunist teravkaarelis petikud ja neliksiirud.praegu teravkaar aknad said oma muudet kuju 19.saj (profaanhoonetele iselom neljakand aknad). Gildi uksed-tammepuust ja sepanaeltega üle löödud, uksepoolt on 15.saj pärit lõvimask pronksist uksekoputid. I kor 2-lööv eeskoda ja suur võlvitud saal. Oleviste gild-tähtvõlvid saal (Mustpeade Vennaskonna hoone ümber ehit renessanssstiilis. Kuni 15.saj ehit elamuid puidust aga 1433.a all-linna hiigeltulek,keelat vanimad kiv majad pärin seega 15.saj. keskaegn elumaj on 3nurxe sadulkatusega, tihedast teise maja kõrvale. Majad olid sarnased,õige oli ehit nii nagu teised samast seisust inim olid ehit. Kordusid mõned-ül kaunistada- 1 motiive on kõrge teravkaareline petikniss
Rootsi-Poola sõjas · Tallinna kaitsemüürid ( 2 km säilinud), säilinud ka 26 kaitsetorni, nt Pikk Hermann, suurtükitornid-rondellid, Paks Margareta, Kiek in de Kök, konvendihoone praegune Riigikogu hoone · Vastseliina ja laiusel tulirelvadele kohandatud tornide jäänused · Säilinud palju maju Tallinna raekoda, kodanikesaal, Suurgildi hoone (kasutati välisseinal petikuid), tammepuust uksed, lõvipeaga uksekoputid, Oleviste gildi tähtvõlvid, Tallina majadel ka lahtised terrassid etikukivid · Kolme õe kompleks hetkel luksushotell UNESCO kaitse all, vanalinn · Kodanikumaja, 1 korrus käsitöölise, kaupmehe kauplus (diele), 2 korrus köetav ruum (dornse), 3 korrus laoruumid, panipaigad Itaalia vararenessansi skulptuur Lorenzo Ghiberti · Valiti võitjaks, kes saab valmistada Firenze toomkiriku ees seisva väikse ristimismaja
ja „etikukividega“ (ukseni viiva trepi külgedel olevate kivipinkide raid tahvlitega) • Mõnikord kaunistati ka majasiseseid ukseavasid ehk siseportaale. Ühiskondlikud hooned vanalinnas • Raekoda- kõige kaunim ühiskondlik hoone Tallinna vanalinnas (alustati 13.saj, laiendati 15.saj.) • Suurgildi hoone- suurkaupmeeste ühingu hoone, millel on tammepuust uksed koos lõvimaskidega uksekoputid. Keskaegne kujutav- ja tarbekunst Eestis • 13.saj. tulid meistrid välismaalt • Eestis valmistatud teoste kõrval levis eksport (ristimisnõud Gotlandilt ja altarid Saksamaalt) • 13.saj. lõpul levib gooti stiil Puuskulptuur • 14.saj. Loodud skulptuurgrupp Herju-Risti kirikus (leinavad Maarja ja Johannes) • ilmalik, õpetliku sisuga skulptuur Tallinna raekojas raehärrade pinkidel (Tristan
omaniku nime, vappi, majamärki vms. dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. Raekoda hakati ehitama juba 13. saj lõpus, kuid praeguse kuju sai see 15. saj alguses, siis ehitati selle idaviilule 8-tahuline torn. 15. saj alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Selle kõrget viilu kaunistavad teravkaarelised petikud ja neliksiirud. Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millel on lõvimaskiga pronksist uksekoputid. 13.Keskaegne kujutav kunst Eestis. Notke, Rhode Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Loomulik oli, et 13. saj vallutuste järel tulid esimesed kunstimeistrid kõik välismaalt. Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sissetoodud kujutavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Kuni 15. saj levis Eestis seinamaal nii nagu mujal
annaabi.ee 
