minutit) koosneb tasakaalustatud lihastreeningust. Tunni lõpuosas venitatakse (keskmiselt 3-5 minutit) kõiki koormatud lihaseid oma esialgse pikkuseni. Alustades oma tunde palun kõikidel vees olijatel valida endale sobiv sügavus ( soovitavalt olgu vesi rinnuni või siis õlgadeni ) ja liikumisruum (vastavalt käte laius, et naabrinaist mitte ,,vigastada" ). Tunnis osalemine ei eelda ilmtingimata spetsiaalset ettevalmistust, head ujumisoskust ega eritreeningut. Kuna vees ei ole sinu tegevus peale treeneri kellelegi jälgitav pole vaja häbeneda ka seda, kui kõik kohe välja ei tule. Vesi jätab sinu ümber privaatse tsooni! Tempo dikteerib küll treener, kuid vees saad endale ise sobiva harjutuste sooritamise kiiruse valida. Millise koormuse annab? Treenides vees on võimalik saada kaks ja enam korda suurema koormuse kui saalitrennides ja ise seda hiljem mitte tunda. Ainuüksi vees seismine põletab rohkem energiat
et toru kaudu küllaldaselt õhku saada. Lapsele tuleb alati selga panna päästevest, kui ta on paadis või mõnes uppumisriski soodustavas olukorras. Last tuleks õpetada ujuma nii varakult kui võimalik. Meeles tuleks pidada, et kogenud ujujaks saadakse aastate jooksul. Seepärast tuleb lapsi jälgida ka siis, kui nad on juba osavad ujujad. Üldised põhitõed kõigile: Oska ja tea ohutusnõudeid enne, kui alustad tegevust veekogul Kontrolli enda ja oma grupi liikmete ujumisoskust enne veega seotud üritusi Oska ujuda; tunne ohutust paadis ja esmaabi ning ole veendunud, et seda teavad kõik sinu grupi liikmed Oska ja tea kuidas käituda veeõnnetuse korral Vali veeskäimiseks ohutu koht Tea potentsiaalseid ohte oma ujumiskohas Tea kohalikke ilmastikuolusid Ole teadlik ohutusnõuetest viibides veekogul Veepargid Mitte jätta lapsi järelvalveta olenemata vanusest Veeparkides on omad potentsiaalsed spetsiifilised ohud. Enne veepargi külastust tuleb
kaudu küllaldaselt õhku saada. Lapsele tuleb alati selga panna päästevest, kui ta on paadis või mõnes uppumisriski olukorras. Last tuleb õpetada ujuma nii varakult kui võimalik. Meeles pidada, et kogenud ujujaks saadakse aastate jooksul. Seepärast tuleb lapsi jälgida ka siis, kui nad juba oskavad ujuda. Üldised põhitõed kõigile: Oska ja tea ohutusnõudeid enne, kui alustad tegevust veekogul; Kontrolli enda ja oma grupi liikmete ujumisoskust enne veega seotud üritusi; Oska ujuda, tunne ohutust paadis ja esmaabi ning ole veendunud, et seda teavad kõik sinu grupi liikmed; Oska ja tea kuidas käituda veeõnnetuse korral; Vali veeskäimiseks ohutu koht; Tea potentsiaalseid ohte oma ujumiskohas; Tea kohalikke ilmastikuolusid; Ole teadlik ohutusnõuetest viibides veekogul. Veepargid: Ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta; Veeparkides on omad potentsiaalsed spetsiifilised ohud
Meie Tel 56 222 953 seiklus võis alata. Kõik, mis matkal teha tuli, tegid [email protected] lapsed ise. Igapäevaselt oli kokku lepitud söögi- 47 Noortelaagrite sisuline tegevus MTÜ SIRTSUCAMP SUVELAAGRID MTÜ Sirtsucamp korraldas 2005. aasta suvel kolm külastamine. Nagu alati, kontrollisime seal laste laagrivahetust, millest võttis osa kokku 85 last ujumisoskust ja viisime läbi ujumisvõistluse, mis vanuses 515 aastat. Enamus meie laagrilapsi on on meie laagri triatloni esimeseks alaks. Kuigi korduvkäijad ja meile tullakse tagasi just nende tegemist on suhteliselt raske alaga ja edasine osa- traditsioonide pärast, mida me aastast aastasse võtt jalgrattasõidust ja jooksust oli vabatahtlik, edasi kanname. Laagrilastest ja kasvatajatest on eemalejääjaid peaaegu ei olnudki!
- vette sukeldumine sildadelt ja järskudelt kallastelt. Üheaegselt ei soovitaks viibida vees üle kaheksal õpilasel. Õpetaja või grupijuht jälgib suplejaid kaldalt või kaldaäärsest veest. KUIDAS KORRALDADA UJUMIST 1. Ujuma läheb rühm alati koos kasvatajatega. Mineku ajal on kõigil trikoode peal riided ning jalas kinnised jalatsid, kaasas vahetusriided ja rätik, soovi korral ka rannasussid. 2. Esimesel päeval demonstreerivad kõik lapsed oma ujumisoskust kasvatajatele (vetelpäästele), et selgitada välja, keda lubada sügavasse, keda madalasse vette. 177 3. Saabunud vee äärde, riietutakse lahti ja oodatakse kasvatajate (vetelpääste) märguannet, et minna ujuma. 4. Vette minnakse kahekaupa ja paariline peab jälgima oma paarilist. 5. Veest välja peavad paarilised tulema alati koos. 6. Lapsed peavad alluma vetelpääste korraldustele. 7
annaabi.ee 
