Aga ikkagi mina ütlek s ,et mida lähemal oleme loodusele seda vabamalt ja paremini saame end tunda, sest loodus ongi just see koht ,kus saab õigesti ja kõige-kõige paremini lõõgastuda. Mis just mind näiteks tõmbab sellistesse kohtadesse kõige rohkem? Just see ,et kui ma kuskile puhkama lähen, siis teen seda näiteks mõnda looduses olevasse puhkeskusesse,sest seal on palju erinevaid võimalusi, näiteks : loomad, terviserajad, tohutult paksud metsad, ujumiskohad,grillplatsid ja veel palju muud tervisliku. Ja mina läheksin just selleks sellistesse kohtadesse, et lõõgastuda. Mina ütleks nüüd selle kõigele, et need, kes on ehitanud ja osanud sellistele kohtadele majutusasutusi luua nad on olnud väga-väga tublid ! Sest tõesti,pole muud paremat kohta,kui mõni puhkekeskus looduses, et võtta veidikeseks aeg maha ja nautida ümberringi olevat! Kuigi jah, paljud majutusettevõtted peavad
seadustest ja panema ise kokku. Inglimaa kodakondsusega inimesed omavad seadusega reguleeritud õigust eraomandis oleval maaüksusel liikuda. Rootsis võib eramaid, millel on ajalooline traditsioon ehk alad, kus on ajalooliselt ka avalik juurdepääs olnud, vaba aja veetmiseks kasutada. Sarnane Eestile on USA, kus on määratud maaomaniku õiguseks valida, kas avalik kasutus sobib neile või ei. Taani Looduskaitse Akt (The Danish Protection of Nature Act) sätestab, et ujumiskohad ja teised ranniku maa-alad peavad olema jalgsi liikumisele, lühiajalisele tegevusele ja suplemisele avatud juhul, kui viiekümne meetri raadiuses ei asu elumaju. Sotimaa elanikel on ajalooline õigus avalikult kasutada kallasrada rekreatsiooni eesmärgil. Selline õigus on tekkinud Maapiirkonna Akti (Country-side Act) (1967) alusel, mis annab 5 kohalikele planeerijatele õiguse selliselt luua avalikke õigusi. Samuti on võimalik luua kokkuleppeid
rohkem loodusliku ilu ning avarust kui Eestis. Viimast väidet võivad tinglikult kinnitada ka 1930. aasta kuude lõikes toodud andmed piiriülese liikluse kohta Valgas, kus suvekuude aktiivsus teiste kuudega võrreldes tuntavalt esile kerkis.55 Läti poolele meelitasid eestlasi näiteks paremad ujumisvõimalused, sest kuni 1935. aastani, kui süvendati ja puhastati Pedeli jõgi, polnud Eesti-Valgal oma inimestele korralikku ujumiskohta pakkuda.56 Pedeli Läti-Valga osas olid aga sobilikud ujumiskohad olemas ning ka vesi puhtam, sest allpool Ramsi järve voolas jõkke suur osa Eesti-Valga reoveest.57 Oluliseks piiriületuse põhjuseks oli ka varem Luke koguduse alla kuulunud eestlaste tava matta oma surnuid jätkuvalt Luke surnuaiale. Selle toimingu jaoks tuli hankida eriluba piiri ületamiseks nii matuselistele kui ka veokitele ning kogu matuserongkäik pidi ootama kuni lüüakse templid sisse kõigi rongkäigus osalenud isikute dokumentidesse.58 Lisaks Luke
Koostatakse soontaimede, sammalde ja samblike liiginimekirjad. Rannikumaastike seiret on seni teostanud Tallinna Ülikooli ökoloogia instituut. Külastusseire uurimise seisukohalt on huvitavaks ja kasutatavaks infoks eelkõige inimmõjude fikseerimine, piiride muutumine ja taimeliikide esinemine. Andmed on kasutatavad nii konkreetselt sarnastes keskkonnatingimustes paiknevate kaitsealade puhul kui ka üldisemalt külastuskoormuse kontekstis (rannikul olevad ujumiskohad, sellega kaasnevad külastused, liiklusvahendite kasutamine, parkimisvõimaluste piisavus jmt). Ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seire – keskendub olulisematele Natura 2000 elupaigatüüpidele Eestis: loopealsed, nõmmed/liivikud, pärisaruniidud (sh puisniidud), rannaniidud, rabad, madalsood, arumetsad, pangametsad. Vaatlustel lähtutakse seisundi hinnangust, mis annab ülevaate kooslusse kuuluvate haruldaste ja ohustatud liikide, nende
annaabi.ee 
