Kaabel Kere Haarad Topenant Tiib Sulgurtropp Ülemine paneel Küljepaneel Alumine paneel Tiivad Skväär Kere Kere Pära Pelaagiline traalnoot · Ava peaaegu ringi kujuline · Ülemine selis varustatakse ujukitega · Gruntropp puudub, alumine selis varustatakse raskustega Põhjatraalnoot Vaier Traallaud Kaabel Ujukid Pära gruntropp Molluskipüügi tragi Molluskipüügitragi · Kasutatakse nt. molluskipüügil. · Põhjas liikumiseks on olemas jalased · Liigub tihedalt vastu merepõhja · Tragi kasutamisega kaasneb oluline mõju
merepõhjal ja lahti tulla. 10 Võrgulina valmistatakse kaasajal sünteetilistest kas punutud niidist või monokiust, viimane võib samuti olla punutud. Ülemine selis on rannikumere ja siseveekogudes peamiselt nööridest sissepunutud ujukitega ja alumine selis sissepunutud raskustega (tina). Nakkevõrgu püügi efektiivsus sõltub suuresti võrgulina nähtavusest ja rakenduskoefitsiendist. Reeglina kasutatakse nn. lõtva rakendust U - < 0.5. Seejuures ülemisele selisele on võrk rakendatud lõdvemalt ja ülemine selis on ca 10 % alumisest lühem. Võrgulina rakendamine Võrgulina rakendamiseks nimetatakse võrgulina kinnitamist selistele, pinedele (tugevdusnöör) või topenantidele (kui need on köitest)
Madalates püügipiirkondades kasutatakse lühemaid ( 20-30m) võrke , sügavates piirkondades pikemaid.Võrgu kõrgust väljendatakse ka silmades. Silmade arv sõltub silma suurusest ja rakendatud võrgu kõrgusest.(,,Rannapüük",1996) Võrgulina valmistatakse kaasajal sünteetilistest kas punutud niidist või monokiust, viimane võib samuti olla punutud.See oleneb kalaliigist mida tahetakse püüda. Ülemine selis on rannikumere ja siseveekogudes peamiselt nööridest sissepunutud ujukitega ja alumine selis sissepunutud raskustega (tina). Nakkevõrgu püügi efektiivsus sõltub suuresti võrgulina nähtavusest ja rakenduskoefitsiendist. Reeglina kasutatakse nn. lõtva rakendust U - < 0.5. Seejuures ülemisele selisele on võrk rakendatud lõdvemalt ja ülemine selis on ca 10 % alumisest lühem (A.Järviku materjal). Võrgulina rakendatakse selisele rakendusteguriga U= 0,35- 0,65.Võrgu rakendatud
Kitsamast otsast suletakse püünis harilikult lepapuust prundiga. Silmumõrra valmistamiseks on aegade jooksul kasutatus kuusekoort, männipuust lõhestatud peerge, mis kinnitati kasetohuga, samuti värnitsaga immutatud papiribasid ja muud. Nüüdisajal valmistatakse silmumõrrad enamasti viniplastist. Püügile asetamisel seotakse 50 60 torbikut nööri abil ühise selgnööri külge ( umbes 35 40 sentimeetrilise vahekaugustega). Selgnöör varustatakse raskuste ja ujukitega. Suuvaga allavoolu olvasse mõrda koguneb vahel selline hulk silmu, et nende kättesaamiseks tuleb püünis purustada. Tavaliselt piisab prundi äravõtmisest. Narva jõel on allpool kärestikke püütud silmu ka tõkkesilmadesse asetatud vitsmõrdadega. Kasutusel on olnud veelgi lihtsamaid püügivõtteid. Tundes silmude omapärast eluviisi ja harjumusi, lasti talvel läbi jääaugu jõepõhja kasevitsakimp. Silmud kogunesid oksaharude vahele ning imesid end okste külge
ujukist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega. Püügivahend ei või olla kinnitatud põhja, kalda, paadi külge või mujale; · õngejada, mis koosneb õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest; · põhjaõngejada veekogu põhja asetatud õngejada; · triivõngejada ujuv ankurdamata õngejada, mis triivib hoovuse või tuule toimel; · mail ankurdatud õngejada, mille konksud on ujukitega või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud. · Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu. · Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks. · Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis.
annaabi.ee 
