olümpial 100 m liblikujumises. Coughlini on ühe korra omandanud Aasta ujuja tiitli ja kolm korda Ameerika aasta ujuja tiitli. Michael Fred Phelps (sündis 30. juunil 1985 Baltimore'is Marylandi osariigis) on USA ujuja, kõigi aegade edukam olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 16, millest 14 on kuldsed, see on olümpiamängude rekord. Tema on ka ainuke sportlane, kes on ühtedelt mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit (2008). Eelmine rekord 7 kullaga kuulus samuti USA ujujale Mark Spitzile. Lisaks on tal kokku 22 maailmameistritiitlit, mis on samuti ainult temale seni jõukohane olnud. Kokku on ta MM-ilt võitnud 26 medalit 50 m basseinist ning ühe MM-kulla lühiraja ujumiselt. Phelps on teinud kokku 37 maailmarekordit. "Swimming World" leht on valinud Phelpsi neli korda aasta ujujaks 2003, 2004, 2006 ja 2007. Tema treener on olnud algusest peale Bob Bowman. Ujumise algõpetus Arvestada tuleb laste ja noorte vanuselisi iseärasusi:
6. Mitu valestarti on lubatud võistlejal? Võistlustel ei ole lubatud teha ühtki valestarti. Valestardi puhul ei võeta tulemust arvesse. 7. Kas stardihüpet võib sooritada ka puki kõrvalt? Ei, võistluste ajal ei ole puki kõrvalt hüppamine lubatud. 8. Kui kaugele võib ujuda võistleja vee all peale stardihüpet (meetrites)? Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. 9. Miks on basseini kohal mõlemas otsas lipukesed? Lipukesed annavad ujujale teada, kui pikk maa veel raja lõpuni on, et ujuja teaks arvestada, millal alustada pööret. 10. Kuidas toimub teateujumises teatevahetuse üleandmine? Järgmine ujuja võib vette hüpata siis, kui eelnev ujuja on puudutanud seina (olenevalt ujumisstiilist kas ühe või kahe käega). 11. Mitu võistlejat osaleb klassikalistel teateujumise võistlustel? Klassikalistel teateujumise võistlustel osaleb neli võistlejat. 12. Nimeta ujumisvõistluste kohtunikud.
Poleks arvanudki, et see on nii lai mõiste ning iga ujumistehnika kohta on nii palju detaile ja teaduslikkust. Seda referaati kirjutades, hakkas mind ujumine huvitama veel rohkem kui varem kuna sain teada palju uut, mis tekitas põnevust. Ei piisa vaid ujumistreeningutest, et tippu jõuda, vaid tuleb ka vaeva näha muude treeningutega, mis arendavad lihasjõudu, näiteks jõusaal. Igal ujujal oleks vaja enda kõrvale treenerit kes juhendaks ja motiveeriks. Igale ujujale mõjuvad harjutused erinevalt, seepärast ongi igal sportlasel erinev treeningplaan, mis viiks nad tippu. 12 Kasutatud kirjandus 1. ALEZIN, 2009. Ujumise tehnika. 2. PLATONOV, 2000. Ujumine. 3. HALJAND, TAMP, 2007. Täiuslik ujumine. Tehnika ja taktika. 4. BULGAKOVA, 2001. Ujumine: õpik keskoolidele. 5. МЕLNIKOVA, 2009. Ujumine. Теоoria. Metoodika. Praktika. 6. HALJAND, TAMP, KAAL, 1986
Neile neljale algvärvile tugineb kaks antagonistlikku füsioloogilist süsteemi: punase- rohelis- ja kolla- sini- süsteemi. Kollane Kollane on värvus, mille lainepikkus on 570-580 nanomeetrit. Kollane on energia, kulla, rõõmu, optimismi, päikese, nooruse, kujutlusvõime ja inspiratsiooni värv. Kollane sümboliseerib vaimsust ja filosoofiat. Kollasega märgitakse riski ning kollane lipp rannas tähendab, et ujumine on lubatud ainult kogenud ujujale omal riisikol. Kollane on ka arguse, saamahimi, pettuse, armukadeduse ja haiguse värv kollase lipu heiskamine laeval tähendab laeval puhkenud epideemiat ja hoiatab pardale tulijaid haiguse eest. Kollase lindiga eraldatakse ala, kus on toimunud avarii. Kollast kaarti näidati jalgpallis esimest korda IX jalgpallimaalimameistrivõistlustel 1970 aastal. Kollast värvi saadakse taimselt kollasest võhumõõgast (iris pseudocorus).
Lisainfot saab ka Austraalia meteoroloogiabüroost. Austraalias viibides on võimalik end registreerida, saamaks kohalikelt võimudelt lühisõnumi kaudu infot: http://ewn.com.au/. Novembrist veebruarini võib esineda võsatulekahjusid. Austraalia meteoroloogiateenistuse info: http://www.bom.gov.au/. Ujumiskoha valikul tuleb alati järgida vetelpääste poolt antud juhiseid ning vette minna vaid lippudega märgistatud alal. Tugev voolus ja murdlained võivad ohtlikuks osutuda ka kogenud ujujale. Tutvuge Austraalia vetelpääste nõuannetega. Austraalia floora ja fauna on väga rikkalik. Mitmed liigid võivad olla inimesele ohtlikud: krokodillid, meduusid, haid, mürgised putukad, maod. Enam infot: Austraalia vetes elavatest ohtlikest liikidest maismaa ohtlikest liikidest mürgistest taimedest Valuuta Austraalias kehtivad kõik levinumad krediitkaardid. 1 = 1,3528 Austraalia dollarit (AUD) . Lennupiletid: · Sydney al. 1240 Majutus: · Sydney, 3* hotellis al. 45 /in.
annaabi.ee 
