Haigel võib kiiresti vahelduda kurbus, lõbusus, hüsteeria ja ta võib teha suuri numbreid väikestest asjadest. Haige võib muutuda kahtlustavaks oma lähedaste tuttavate suhtes. Muutused käitumises: Muutused vaimsetes võimetes ja käitumises lööb välja ka haige tervises. Muutused käitumises ja nende muutuste pikkus on erinev igal haigel. Igasugused häired käitumises on mõjutatud haige füüsilistest võimetest. Haige käitumises võib esineda näiteks asjade peitmist, ringi uitamist, häiritud uni, aga need on ainult vähesed esinevatest häiretest. On vajalik teada, et selline käitumine pole haigel tahtlik, vaid see on põhjustatud Alzheimeri tõvest. Muutused füüsilistes võimetes: Haiguse arenemine põhjustab ka haige füüsilise tervise halvenemist nii koordinatsiooni, kui ka liikuvuse halvenemist. Selline füüsilise tervise halvenemine tekitab probleeme igapäevaelu tegevustega toimetulekus, nagu näiteks enda pesemine, riietumine, söömine jne.
tegevuse komponendiks. Tegelik mõtlemisprotsess, nagu me seda enda peal kogeme, koosneb tuhandetest protsessidest, mida mõtleja reeglina ei teadvusta - teadvus on vaimse tegevuse jäämäe pisike veepinnale väljaulatuv nurk. Igasugune vaimne tegevus, nagu ka igasugune protsess üldse, ei ole kindlasti mitte alati mõtlemisprotsess. Poolunes lebamist, toidu ja veini nautimist ning mälestustes uitamist ei saa nimetada mõtlemiseks selle sõna üldkasutatavas tähenduses. ``Mõtlemise'' sõnaga tähistatakse enamasti sihipärast vaimset tegevust mingi kuigivõrd selgelt kirjeldatava probleemi lahendamiseks. Ei ole võimalik öelda, mis asi on mõte või defineerida selgelt ``mõtlemist'' kui niisugust. Mida me saame teha, on tuua näiteid nii mõtlemisest kui sellisest vaimsest tegevusest, mida mõtlemiseks nimetada ei saa. Ma võin näiteks mõelda, et
tegemist on sümbolismile omase kujundiga, mis ei tähista, vaid vihjab-viitab millelegi, mis seostub mitme tähendustasandiga ning ulatub väljaspoole reaalsust, inimese ja maailma varjatud olemuse juurde. Etümoloogilisi orientiire pakuvad tuul ja tuuline maa, luulekogus valitseb nägemus tuultele avatud, heitliku saatusega kodumaast. Elupidet otsides jääb peamiseks võimaluseks toetud just sellele muutlikkusele. Poeedile tähendab see tulletallamist, tuulte teedel uitamist, vaimu-ja hingekodu loomist iseendas. Tuulemaa kujundit on esile tõstetud kui Eestimaa kujundit. Seos looduse, ühiskonna, maailmakõiksuse ja üksikinimese hingeelamuste vahel avaldub luulekogus sümbolistlike vastavuste kaudu. Sümbolistlikus luules üldse, nii ka Suitsul tähtsal kohal loodus, millele läheneb taasavastajana. "Tuulemaa" võtmeluuletused on keskendatud luuletaja ja looduse viljakale kahekesi-olekule, hoogu ja mänglevust kannab pilt uusaegsest suurlinnaelust. Luulekogu
üleloomuliku tõe. Filosoofi ning spekuleeriva hereetikuna kujutan ma endast muidugi kerget saaki. See on arvatavasti ka põhjus, miks inimesed eelistavad ignoreerida fakte, mida ma olen avastanud või heidavad need ilma kahtlemata kõrvale. Kuid just faktid on mulle esmatähtsad, mitte aga esialgne terminoloogia või püüded teoreetilisteks mõtisklusteks." (JUNG 1977:307) Siit näeme Jungi püüdu peale mõningast ,,uitamist" spekulatsioonide ning hüpoteeside ,,libedal jääl" jõuda tagasi faktide ,,pinnale." Õieti on Jungi mõtlemisele iseloomulik püüd saavutada tasakaalu ratsionalismi ning metafüüsika vahel. Ta üritab neid kaht omavahel lepitada teatud sünteesi abil. Nii soovibki ta arutledes metafüüsiliste tõdede üle jääda selle materjali pinnale, mida on võimalik koguda inimkonna mõtteloost ning psühholoogi praktilistest vaatlustest. Samas ei ole Jung mingil juhul
annaabi.ee 
