· Varjevärvus pealt tumedam, alt heledam, seostub ümbritseva taustaga. 8 Pilt 7. Põhja eluviisiga kalad.( www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt) Pilt 8. Taimetihnikusse hoidvad kalad.( www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt) Päripäeva lugedes on kala uimed seljauim, sabauim, pärakuuim, kõhuimed, rinnauimed. Omaette nähtus on rasvauim. Kaks paari uimesid on paarilised (need on maismaaloomade esi- ja tagajäsemete eellased). 9 Teised uimed võivad tugevasti erineda olla mitmeks jagunenud, üksteise suhtes nihkunud, omavahel liitunud, taandarenenud, iminapaks muutunud jne. Pilt 9. Kala uimede nimetused Lõhe näitel.( www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt)) 2.1 Uimede ehitus
Selgroogsetel on säilinud seljakeelik ja lisanduvad uued iseärasused. Lisaks sellele on enamusel selgroogsetel olemas tulp ridamisi paigutatud skeletiühikutest - selgroog - mille sees asub närviväät. Ka aju on pakitud skeleti sisse - kolju. Kolju ja vertikaalne selgroog moodustavad skeleti ühe telje. Paljudel selgroogsetel on olemas ka skeleti teine telg - rinnakorv e. roided. Suurel osal selgroogsetel on lisaskelett, mis toetab 2 paari jäsemeid või uimesid. Skelett on selgroogsetel sisemine ja koosneb kas tugevast luust või painduvast kõhrest, või on kombinatsioon kahest materialist. Skelett koosneb peamiselt elutust koest, kuid on olemas ka elusad rakud, mis eritavad sekreete ja mis säilivad kogu 4 skeletis. Selgroogsete sisemine elus skelett kasvab koos loomaga. Selgroogsete hõimkonda kuulub kaasajal 7 klassi, neist 3 on kalad ja 4 on neljajalgsed (2 paari jäsemeid). 2. KURELISED
eellased). Uimed võivad olla mitmeteks jagunenud, üksteise suhtes nihkunud, omavahel liitunud, taandarenenud, iminapaks muutunud jne. Kiiruimelistel kaladel koosnevad uimed kiirtest ja nende vahelisest õhukesest nahast. Uimekiired toetuvad lihaste vahel asuvatele basaalidele ehk tugiluudele ja on peenelt juhitavad. Primitiivsetel kaladel on uime ehitus teistsugune: · Haidel ei ole uimekiiri ja tugiluid, nad ei saa uimesid vabalt pöörata. · Tuurlastel on näilised uimekiired, mis pole enamasti luustunud. Luukalade uimekiired on erineva ehitusega ogakiired, lülistunud kiired, hargnenud kiired. Nende arv on pärilikult kinnitunud, erinevatel liikidel on uimekiirte arv erinev. Aga see pole absoluutselt ühesugune, liigi sees esineb ka varieeruvus. Uimevalem. · Uime nimetuse lühend näiteks D (dorsaaluim ehk seljauim) 4
Esimesed tuntud haid pärinevad Kesk- Devoni kivimitest ja nad olid nähtavasti viimaseks suureks kalade grupiks, kes sel ajal välja arenesid. Devoni haid olid primitiivsed ja vaevu ühe meetri pikkused. Devonis ilmusid ka kiiruimsed kalad. Sel perioodil nad erilist edu ei saavutanud, kuid domineerisid Mesosoikumi ja Kainosoikumi meredes. Sellesse gruppi kuuluvad tänapäeva kaladest: forell, ahven, heeringas, tuunikala jpt. Nimetus kiiruimsed viitab sellele, et nende kalade uimesid toestasid peenikesed luud, mida võis palja silmaga selgelt näha. Kiiruimsete kalade tekkel oli suur tähtsus, kuna sellega on seotud kopskalade ja vihtuimsete kalade areng. Vanimad Kesk- Devoni kiiruimsed kalad nagu Cheirolopis erinesid praegustest oma ebasümmeetilise saba ja teemandi kujuliste mittekattuvate soomuste poolest. Cheirolopist ja paljusid teisi megevee kalu on leitud Vana Punase Liivakivi mandri ümbrustest lademetest. See
annaabi.ee 
