(Wiki, 2012) 1.2 Välimus Karpkala on suur kala, kes on seljalt tumehall-sinine või mustjaspruun ja külgedelt kollakaspruun. Keha on külgedelt lamendunud, suu juures on kaks pikka poiset. Selle sugukonna kalade iseloomulikeks omadusteks on hammaste puudumine lõualuudel, neelhammaste olemasolu alaneeluluudel, üks seljauim ja suur kaheosaline ujupõis. Karpkala iseloomulikud tunnused: (Wiki, 2012) · Poised suu nurkades · Päraku ja selja uimel hammastunud kiir (Joonis nr 1) · Suur kasv · Tarkus ja kõrge ohutunne Joonis . Karpkala seljauim Joonis . Soomuskarpkala 1.3 Levik looduses Looduslik sasaani levila hõlmab Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondi ning Ida- ja Kagu- Aasiat. (Joonis 3.) Sasaani kultuurvormi karpkala on levitatud üle kogu parasvöötme. Eestisse toodi karpkala aastal 1893. Looduslikus veekogus on karpkala eelistatuimaks elupaigaks seisva või aeglase
[3, 5, 7] Kudemise ajaks seljauimed kõrgenevad, emastel moodustub pärakuuim, isastel pikk (umbes 4 mm) ja peenike genitaalnäsa (paaritusorgan). Narmad suuketta serval on isastel suuremad ja eredavärvilised, emastel peaaegu puuduvad, väikesed. Värvus võib isegi naaberjõgedes varieeruda. Selg veidi rohekas, pronkspruun, küljed oliivrohekad- pronksjad kuni hallid, kõht hallikaskollakavalge; seljauimed läbipaistvad, oliivrohekalt kollakad. Tagumise seljauime alusel tume kurd, eesmisel uimel on see kitsam. Sabauim kahkjalt pigmenteerunud. Läbi naha kumavad tihedate püstjoontena lihassegmentide piirid. Keskmiseks ojasilmu pikkuseks on 20 cm ja elueaks peetakse 7 a. Kromosoomide arv 2n = 146. Sugu- ja kudemisküpsete, koelmule kogunenud ojasilmude pikkus varieerub 10-16 cm piirides. Emased ojasilmud on keskmiselt isastest pikemad. Vastsete pikkus on enamjaolt pikem kui jõesilmul. Ka marjaterad paisuvad ojasilmul veidi suuremaks kui jõesilmul.
autoseksseteks (sulestiku varvus soltub sugupoolest) kanatougudeks. Tanapaeval selliseid touge ei kasutata, sest nad on vordlemisi madala produktiivsusega. Pealegi saab koorunud tibude sugu maarata ka kloaagi kaudu. Siiani vaatlesime naiteid, kus suguliiteline tunnus parandus jarglastele Z-voi Xkromosoomiga. See aga ei tahenda, et Y-kromosoom uldse ei sisalda geene. Naiteks kannab akvaariumis laialt kasvatatav kala -gubbi -oma Y-kromosoomis geeni, mis pohjustab kala seljal oleval uimel musta tapi. Seda tunnust, st geeni kannavad ainult isased. Tunnused, mida antakse edasi ainult isaliini mooda (Y-kromosoom), nimetatakse holandrilisteks tunnusteks. Inimestel on naiteks selliseks tunnusteks kalasoomustobi e ihtioos ja kaasasundinud vaarareng -varvaste vahel on nahk (inimese jalg meenutab ujulesta). Suguliitelisi tunnuseid ei voi ara segada sugupoolega piiratud tunnustega. Sooga piiratud tunnused on maaratud selliste geenidega, mille toime avaldumine soltub suguhormoonidest
Nimetatud tõud nimetati autoseksseteks (sulestiku värvus sõltub sugupoolest) kanatõugudeks. Tänapäeval selliseid tõuge ei kasutata, sest nad on võrdlemisi madala produktiivsusega. Pealegi saab koorunud tibude sugu määrata ka kloaagi kaudu. Siiani vaatlesime näiteid, kus suguliiteline tunnus pärandus järglastele Z- või X- kromo- soomiga. Akvaariumis kasvatatav kala - gubbi - kannab oma Y-kromosoomis geeni, mis põhjustab kala seljal oleval uimel musta täpi. Seda tunnust, st geeni kannavad ainult isased. 37 Sellised holandrilised tunnused - tunnused, mis antakse edasi ainult isa liini mööda - esinevad ka inimestel. Selliseks haiguseks on kalasoomustõbi ja kaasasündinud väärareng - varvaste vahel on nahk (inimese jalg meenutab ujulesta). Suguliitelisi tunnuseid ei või ära segada sugupoolega piiratud tunnustega. Sooga
annaabi.ee 
