NARKOMAANIA NARKOMAANIA Narkomaania on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Narkootiliste ainete all on siin mõistetud lisaks legaalsetele uimastitele (alkohol, nikotiin, olmekeemia hulka kuuluvad saadused) veel õigusaktides sätestatud korras koostatud nimekirjades loetletud ained ja samuti nende ainete stereoisomeere, estreid, eetreid või soolasid. TUNNUSED Soov ainet tarvitada Ärrituvus Unehäired Valud Psühhoos PÕHJUSED Probleemidega toimetulek Meelelahutus Katsetamine Kaaslaste heakskiit Mõned uimastid on ühiskonnas aktsepteeritud NARKOMAANIA RAVI JA REHABILITATSIOON
Vasakule jäetakse 3,0 cm, paremale 2.5 cm, üles ja alla 2,5 cm vaba ruumi. File Page Setup Margins. Eestikeelsel variandil: Fail Lehekülje häälestus Veerised Tekst jaotatakse lõikudeks. Iga lõik moodustab sisulise ja visuaalse terviku. Lõigu algust tähistab laiem reavahe. NB! Taandridu ei kasutata. Referaadi võid esitada mulle nii väljaprinditult kui ka saata e-mailile ([email protected]) Keskendu antud referaadis peamiselt illegaalsetele uimastitele! (8. klassis tuleb loovtöö välja printida ja lehed peavad olema köidetud). HINDAMINE Töö eesmärkideks on iseseisev põhjalik tutvumine narkoteemaatikaga ning harjutada kirjaliku töö ülesehitust ja vormistumist 8. kl loovtööks. Referaadi eest saad 2 hinnet, millest esimene on hinne vormistamise eest ja teine sisu eest. Hilinenud töö hinne on võimalikust saadavast hindest 1 palli madalam. Töö, mis ei ole
mis blokeerivad osalise mõnutunde, või teised, mis pinget ja ärevust. See on väga individuaalne, kuidas inimest ravida. Igale inimesele on erinev meetod, mis on kõige tõhusam just talle. 6 NARKOMAANIA JA SELLE RAVI Narkomani on psüühiline või füüsiline sõltuvusm, mis on tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Narkootiliste ainete all on mõistetud lisaks legaalsetele uimastitele, nagu ennist mainitud alkohol ja nikotiin, ka illegaalsed uimastid. Narkomaaniat põdev inimene ei saa normaalselt hakkama igapäevaelus ilma sõltuvusainet kasutamata. Laias laastus võttes tuleb narkomaaniana käsitleda ka suitsetamist, sest ka nikotiini- sõltlastel tekivad tervisehäired. Kuid tänapäeva ühiskonnas on suitsetamine aksepteeritud, siis üldiselt ei peeta seda narkomaaniaks.
vahekorras või saadud hakkama uskumatute nõmedustega, mida kaine peaga kunagi ei teeks. Uimastite tarvitamine ja uimast taastumine nõuab palju aega ja raha, seepärast hakkavad kannatama töö ja kool. Tekib hulgaliselt probleeme – täitmata lubadused ja kohustused, võlad, masendus ja valetamine, sõbrad keeravad selja, tõsised tülid oma perekonna ja lähedastega, sekeldused politseiga ja nii edasi. Paljud endised narkosõltlased on tunnistanud, et kahetsevad väga uimastitele raisatud aastaid. Keelatud uimastite tarvitamine on alati riskantne. Ohud, mis kehtivad iga keelatud uimasti puhul, on järgmised: kunagi ei saa päris kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse, sest uimastite tootmist ei kontrolli keegi; ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas ja pole teada, millega seda segatud on; uimasti tegelik kangus ei ole kunagi täpselt teada. Seetõttu võib kergesti saada üledoosi;
Kindlasti tuleks meeles pidada, et enamus kinnipeetavaid Murru vanglas on vanuses 22-30. 18-21 aastaste osakaal on märksa väiksem. Murru Vangla kinnipeetavad jagunevad vanusegruppidesse järgmiselt: 10,7% - vanuses 18-21; 38,4% - vanuses 22-29; 26,5% - vanuses 30-39; 19,2 % - vanuses üle 40. 3. Milliseid uimastikasutajate omadusi tuleks arvesse võtta, loomaks/pakkumaks neile tõhusat abi? PSI: Väljatoodud joonte põhjal ei ole võimalik uimastitele kõige vastuvõtlikumaid gruppe välja tuua. Siiski näitavad tulemused mõningaid omadusi, mis esinevad sagedamini kui teised. Tulemused näitavad, et suurem osa tarbijaid on pärit Ida-Virumaalt ja Tallinnast. Nad on 17 peamiselt venekeelsed, madala haridusega, ilma sotsiaalsete garantiide ja tööta. Samuti on neil terviseprobleemid ja nende käitumine on ettearvamatu.
1.4. Ennetustöö mõju kanepitarbimisele koolinoorte seas Narkoturul levivatest erinevatest narkootikumidest on noorte seas levinuim kanep. Eestis Tervise Arengu Instituudi tellimusel 2011. aastal läbiviidud uuringu käigus selgus, et 15-16- aastastest õpilastest 24% on elu jooksul proovinud kanepit (Vainu 2012, 19). Varasematel aegadel on kanepit kirjeldatud kui lävepaku uimastit, mille tarvitamisel suure tõenäosusega minnakse üle teistele, veel ohtlikemale uimastitele. Nüüdseks on leitud, et seaduspära see ei ole ning suurem osa kanepisuitsetajaid ei hakka teisi illegaalseid uimasteid regulaarselt tarvitama. Risk seda teha on siiski olemas, eriti nendel noortel, kes tarbivad kanepit sageli ja suurtes kogustes. Sõltuvuse faasi jõuab kõigist neist inimestest, kes on elu jooksul kas või korra kanepit proovinud, ligikaudu 10% (narko.ee/kanep 2013). Teadlikkus kanepist kui uimastist on noorele tihti iseenda või sõprade kogemusetest saadud teadmistepagas
annaabi.ee 
