Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erisus teistest kesknärvisüsteemi toimivatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Eesti: Eestis on enim levinud Kanep, amfetamiin ning ecstasy. Kõige rohkem kasutavad narkootikume vanuses 18-24. Viimastel aastatel on Eestis uimastitarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Opioidide, amfetamiini ja teiste narkootikumide, aga ka keelustamata uimastite tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav kriminaalsuse tase ning nakkushaiguste, sh HI-viiruse levik ühiskonnas, mis on otseses seoses narkomaaniaprobleemiga. Tavaliselt jagatakse narkootikumide pruukimisele viitavad tunnused nelja rühma:
Uimastitega seonduvad olukorrad sisaldavad endas riske tervisele ja suhetele ning on seotud seadusega vastuollu minemisega. Uimastijoobes inimesed põhjustavad enda ja teiste jaoks ohtlikke olukordi, kuid on ka ise sageli kuritegevuste ja õnnetuste ohvrid. Oma tegude eest vastutab inimene ise, mitte uimasti. Uimasti tarvitamine ei ole mitte ühegi kuriteo puhul pehmendav asjaolu. Üks suur risk, mille uimastitarvitaja enesele võtab on terviserisk. Isegi ühekordne uimastitarvitamine võib põhjustada tervisehäireid ja isegi surma. Tervisele veelgi ohtlikum on segatarbimine. Veel on üks suur risk üleannustamine. Lühikese aja jooksul joodud suur hulk alkoholi põhjustab mürgistusseisundi. PURJUS KAASLAST EI TOHI JÄTTA JÄRELVALVETA. Pikaajalisel uimastitarbimisel tekivad isikusemuutused ja kahjustub mina- tunnetus. Võivad ilmneda mälu- ja unehäired. Lisaks füüsilisele tervisele mõjutavad uimastid ka vaimset ja sotsiaalset tervist.
Subjektiivne tunnetus, et võimed on tohutult kasvanud, annab julguse polemiseerida ka väga keerukatel teemadel. Pideval ja regulaarsel kanepitarbimisel asendub kõik eelnev järjest suureneva vajadusega olla omaette, eemalduda ja mõnuleda oma vaikses meditatsioonis. Selles faasis hakkab domineerima kanepi tugevat psühholoogilist sõltuvust tekitav omadus ja isiksuse muutumine on märgatav ning alguse saab sotsiaalse võimekuse langus (Otter 1997, 67- 68). Noore uimastitarvitamine on sageli üheks põhjuseks, miks jäädakse koolist eemale. Uimasti regulaarse tarbimisega langeb peagi õppeedukus, tekib suutmatus koolis rahuldavalt toime tulla. Muutuvad sõbrad, huvide ring kahaneb. Noor hakkab seltsima peamiselt nendega, kes ka ise uimastit kasutavad. Süveneb vastikus kooli suhtes ja soov kooli mitte minna (Pärn jt. 2009, 11). Koolist loata eemalolek raskendab sinna tagasiminekut üha enam. Pidev koosolemine ning aja
Ambivalentne lahkuminek suhetes: (kui inimesed on teadmata kaudunud või ei ole infot armastatud inimese asupaigast või staatusest) Kaks situatsiooni: 1. Partnerit tajutakse füüsiliselt puuduvana kuid emotsionaalselt ja psühholoogiliselt kohalolevana (täiskasvanud, noorukid, kelle armastatu jääb kadunuks sõjas, terrorirünnakus, röövis, missioonil) 2. Partner on füüsiliselt kohal kuid tajutakse psühholoogiliselt puuduvana (partneri füüsiline haigus, vaimne häire, uimastitarvitamine). Nende situatsioonide puhul: *ei defineerita suhet ümber *ei tehta normatiivseid ja toetavaid lahkumineku/leina etappe *lein/lahkuminek külmutatakse ja pole võimalik kasutusele vtta toimetulekumehhanisme ja otsuse vastuvõtmisprotsesse, et aktiivselt ennast avada, et otsida toetust. Need inimesed vajavad tegelikult abi(neil on lahendamata protsess), nad peavad etapid läbima et enda kunagi jälle rahulolevana tunda.
· 1970-1980 nuusutamine kooliõpilaste hulgas · 1984- pöörduvad tagasi Afganistani sõjaveteranid , levib hasisisuitsetamine · 1988-1991 kaotatakse medits. kontrollsüsteem, vastandlik info meedias Profülaktoorium- alkohoolikute töö- ja ravi sundlaager Eesti Vabariik · 1991-1995 noor Eesti riik liialt hõivatud kõikvõimalike muutustega, et pöörata tähelepanu toona veel suhteliselt tundmatule ning väga võõrana tunduvale probleemile nagu uimastitarvitamine. · avalikkuses diskussioon uimastite legaliseerimise üle · üldsuse tähelepanu võitnud sündmused: "moonisõda" ja eesti narkokullerite vahistamine Tais · 1996.a.dets. - ühinemine uimastite levikut piiravate ÜRO 1961 ja 1971.a. konventsioonidega · 1997 - Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete Eesti oma seaduse vastuvõtmine · 2000 ÜRO 1988.a
annaabi.ee 
