Ehkki uimastikasutajaid kiputakse tihti näitama ohvritena (ja mõnel puhul see nii tõesti ka on), mängivad isiklikud sisemised normid kontrolli omamises olulist rolli. See annab lootust, et hea-küll-ma-siis-proovin-kord jääb viimaseks või uimastivaimustus möödub ilma probleemideta. Sarnaselt püütakse lastele õpetada, et klaas veini õhtusöögiga on mõistlik, pudel viina klassiekskursioonil aga mitte. Mida rohkem on inimesel kogemusi kontrollitud uimastitarbimisega, seda tõenäosem on, et ka tema enda harjumused sarnasteks kujunevad (Peeter Vihma, Areen, 07.12.2006). Tõsiasi on see, et vaatamata üleriigilistele kanepivastastele kampaaniatele, on kasutajate arv Eestis viimase 15 aasta jooksul kolmekordistunud. Kanep on levinum illegaalne mõnuaine, mille kasutaid võib leida nii põhikooli klassidest kui tudengite seast. See aga tähendab, et on sirgumas
Otsitakse seiklusi ja ekstaasi vastandina igapäevaelu väärtustele, nagu kindlusetunne, rutiin jne. Eriti otsivad seiklusi (ja seega ka narkokogemust) kõrgema tundlikkusega isikud. Teise olulise põhjusena peab nimetama sotsiaalset survet. Amfetamiini ja ecstasy't peetakse Eestis praegu moedroogideks, noortele on oluline kuuluda konkreetsesse gruppi, olla sarnane selle grupi liikmetega. Teismeliste uimastitarbimine on tugevasti seotud omaealiste rühmadesse kuulumisega ja nende uimastitarbimisega. Noorukid, kes ületähtsustavad eakaaslaste tõestusi narkootikumide toime kohta ja kelle sõpruskonnas on palju narkomaane, hakkavad ka ise suurema tõenäosusega uimastitarbijateks. Eestis on arenenud klubikultuur, milles uimastil on mängida tähtis osa seda võetakse lõõgastusvahendina peol, olles argielus uimastivaba. Samas võib ka grupist eraldumine põhjustada narkoteele pöördumist, nii näiteks kasutavad üksildasemad õpilased meelsamini marihuaanat
inimesega. Üks intervjuu kestis kolm tundi. Esmalt avaldas iga osaleja oma arvamust esitatud küsimuse suhtes, seejärel püüti rühmadiskussiooni abil kujundada ühine seisukoht. Sekkumiste fookusgrupi intervjuu viidi läbi Murru Vanglas 08.veebruaril 2006. Intervjuud juhtisid Justiitsministeeriumi ametnikud ja märkmeid tegid Sisekaitseakadeemia tudengid. Intervjuu eesmärgiks oli leida võimalusi uimastitarbimisega seotud probleemide lahendamiseks. Fookusgruppi kuulus 11 inimest kuus töötajat ja viis kinnipeetavat. Intervjuu kestuseks oli kolm tundi, ülesehitus sarnane esimestega: esmalt avaldas iga osaleja oma arvamust esitatud küsimuse osas, seejärel leiti arutelu abil ühine arvamus. Uuringu erinevates etappides kaasatud isikud: UurimisetappKaasatud isikuid Ligipääs ja valimi moodustamine6 Poolstruktureeritud intervjuud
kogemus või kokkupuude kanepitarbimisega sõpruskonnas. Vastukaaluks täiskasvanute kogenematus ja akadeemilised teadmised. Proovida muuta uimastikogemust omava noore suhtumist kanepisse, moraliseerides ja hirmutamistaktikat kasutades, on riskantne. Pigem mõjuvad noorele adekvaatsed teadmised ja tõde. 1.3. Kanepi tarbimise motiivid ja võimalikud tagajärjed Koolinoorte seas läbiviidud uuringute põhjal on selgunud, et madalamad sotsiaalsed oskused seonduvad tugevalt uimastitarbimisega alustamise võimalusega. See väljendub eelkõige rahulolematusega suhetes sõprade, vanemate ja õpetajatega. Pingete maandamisel uimastiga on tavaliselt esmaseks valikuks kanep, põhjuseks kerge kättesaadavus (Saat, Vorobjov 2012, 45). Hirm saada tõrjutud, erineda või eralduda kaaslastest on sageli esmase kanepitarbimise põhjuseks. Suur osa kanepist koolinoorte seas hangitakse ja tarbitakse sõprade ning tuttavate ringis
annaabi.ee 
