Need on keskkondlik-perekondlikud põhjused, keskkondlik-sõpruskondlikud põhjused ja laste isiksuseomadustega seotud põhjused. Laste ja noorukite sõltuvus ei teki iseenesest sõltuvusel on alati eellugu. Vanemad ja teised täiskasvanud moodustavad olulise osa keskkonnast, milles kujuneb lapse isiksus ja käitumislaad. Nemad loovad lapse jaoks tähtsaimad alused iseseisvaks ja sõltumatuks eluks eluks uimastite ja sõltuvuseta. Kolmas peatükis vaadeldakse uimastipreventsiooni võimalused nii kodus kui ka koolis. Uimastipreventsiooni tuleb alustada kodus ja perekonnas. Kui perekond on harmooniline, lastega tegeldakse küllaldaselt ning lapse kaitumisharjumusi ja kombeid suunatakse, siis tervikuna on see ennetuse baasiks. Tähtis uimastipreventsiooni roll on ka koolis, mis õpetab lastele kriitiliseid elutähtsaid oskusi. 1. Sõltuvusainete tarvitamisest Eestis Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks
vajaliku järelevalve teostamist. Käesolevaks ajaks on tehtud esimesi samme uute kamber-tüüpi vanglate ehitamiseks Tartu Vangla näol. Kavas on ehitada kamber-tüüpi vanglad ka Ida-Virumaale ja Viljandimaale. Narkootikumide levikut vanglas saab piirata professionaalse ametnikkonna ning nende narko-alase koolitamise teel. Narkootikumide leviku tõkestamiseks on vajalik luua ja käivitada erinevaid ametkondi puudutav ühtne uimastipreventsiooni süsteem. Samuti tuleb teadvustada kinnipeetavatele HIV nakkuse leviku viisidest. Justiitsministeerium on teadvustanud uimastiteleviku peatamist vanglates ühe prioriteetseima tegevusvaldkonnana. Uimastite leviku piiramine vanglates saab toimuda koos vanglasüsteemi üldise arenguga. Praeguseks on Justiitsministeerium uimastipreventsiooni käivitamiseks loonud sidemed teiste riikide vanglasüsteemidega. Ühisprojektide kaudu on toimunud õppelähetused mitmetesse Euroopa riikidesse, kus
lihtsalt sobitub sellega (Hellsten, 1994). Kaassõltuvus on sundus kontrollida, hoolitseda, kaitsta teist inimest, kinnistudes tema probleemile (Meeks & Heit & Page, 2003) Kaassõltuvuses olevad isikud on võimaldajad (enablers) nad toetavad kahjulikku käitumisviisi, lasevad sel jätkuda, näiteks: · Raha laenamine hasartmängusõltlasele · Alkohooliku vabastamine tema kodustest kohustustest 25.Uimastipreventsiooni erinevad tasandid Esmane ehk primaarne preventsioon on suunatud neile, kes uimasteid ei tarvita, see seisneb peamiselt uimastite tarvitamisest organismile ja psüühikale tekkiva kahju selgitamises ja sellealase info jagamises, tervete eluviiside propageerimises (füüsilise aktiivsuse, tervisliku toitumise, mittesuitsetamise, alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise eelistamine),
Kasutatud kirjandus 1. Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat, Tallinn 2005 2.Eesti Sotsiaalpoliitika kohanemisvõime ühiskondlike muutustega. (A. Kirsi eksamitöö aines võrdlev halduspoliitika), Kuressaare 2004 3. Jagodinski, V. Õpilasele nikotiini ja alkoholi kahjulikkusest, Tallinn 1987 4. Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10. Tartu Ülikool,1999. 5. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Õpetajaraamat 4.-6. Klassile. Tartu, 2001. 6. Uimastipreventsiooni kursus õpetajatele (jaotusmaterjal). Tartu, 2000. 7.(http://www.zone.ee/killer666/) 8.http://www.oesel.ee/isamaaliit/ 9.(http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=898778) 10. http://www.tai.ee/?id=2464 19
rehabilitatsioon. Kolmandane ehk tertsiaarne preventsioon on suunatud inimestele, kellel on alkoholist või narkootikumidest sõltuvus kujunenud. Siin on tegevuse eesmärgiks meelemürkide tarvitamise lõpetamine või vähendamine, muude kaasuvate haiguste ennetamine, sotsiaalsete probleemide süvenemise peatamine ja kuritegevuse tõkestamine (Thamm, 1994; Kariis, 1998). Uimastiperventsioon koolitasandil läbi ajaloo Koolitasandi uimastipreventsiooni strateegia lähtub esmasest, kõige varajasemast ennetustasandist. Uimastipreventsioon on juba aastakümneid olnud arenenud riikide tervisekasvatusprogrammides ning kasutatud strateegiad on arenenud ja muutunud läbi aegade (Thamm, 1994). 1960. aastatel domineeris hirmutamistaktika - hoiatati ebaõige käitumise eest ja loeti üles tervisega seotud riskifaktoreid,