suhtlemisraskustega, keskkondliku surve ja muude probleemidega. (Kraav 2001: 84) Põhjuseks võib olla ka madal enesehinnang. Madala enesehinnanguga noor ei oska lahendada oma probleeme, kardab kaotada sõpru, kui ütleb ei mõnuaine pakkujale, ega suuda teha eluterveid otsuseid. (Alas 1998: 35) Mõnuaineid sunnib kasutama ka isiksuse puudulikust arengust tulenev puudulik eneseregulatsioon (Kraav 2001: 84). 3. Uimastipreventsiooni võimalused 3.1. Uimastipreventsioon kodus Uimastipreventsiooni tuleb alustada kodus ja perekonnas. Kui perekond on harmooniline, lastega tegeldakse küllaldaselt ning lapse kaitumisharjumusi ja kombeid suunatakse, siis tervikuna on see ennetuse baasiks. Edasi on toodud kümme lihtsamat võimalust noorte toetamiseks seoses uimastiprobleemidega (Kariis 1998: 34): 1. Lapsega on vaja avameelselt rääkida kõigest, ka alkoholist ja uimastitest. 2. Lapse tunnete suhtes on vaja olla leplik ja on vaja näidata temale ka oma tundeid.
- Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6
edukalt ja kestab lähiaastatel edasi vastavalt materiaalsetele võimalustele ja reaalsele vajadusele. Paralleelselt vanglates läbiviidavate koolitustega on uimastialane algõpetus sisse viidud vanglaametnikke ettevalmistavate õppeasutuste õppekavadesse. Põhimõtted: 1. Narkomaania ennetamise strateegia lähtub ülesandest tõkestada narkomaania levikut Eesti vanglates ja minimeerida vanglasiseseid riske seoses narkootikumide illegaalse kaubanduse ja käitlemisega. Uimastipreventsioon toimib alavaldkonnana kinnipeetavate resotsialiseerimise protsessis. See on vangla erinevate struktuuriüksuste koostöö kinnipeetavate mõjutamiseks, mille väljundiks on uimastisõltuvusest vabade ja kinnistunud uimastivabade eluviisidega isiksuste kujundamine, valmistamaks ette nende edukat hakkama saamist vabaduses. Uimastipreventsiooni eduka realiseerimise aluseks on vanglate ja vanglasüsteemi partnerite koostöö; 2
Mida teha? Vanemate ja õpetajate roll: - rääkida lapsega avameelselt kõigest, ka uimastitest - seada lapsele kindlad piirid, tunda huvi selle vastu, kus laps käib ja kellega seltsib - soodustada tervislikke harrastusi - isiklik eeskuju keeldude asemel - olla leplik lapse tunnete suhtes, teda austada Perekonna ülesanne. Vanematel on oma osa selles, kuidas nende laps täiskasvanuks saamisega kaasnevate ülesannetega toime tuleb. Uimastipreventsioon tähendab vanemate jaoks eelkõige seda, et nad aitavad oma kasvaval lapsel õppida oma probleemide ja raskustega toime tulema. Et laps ei peaks otsima kindlustunnet ja rahuldust mujalt, näiteks sõltuvusainetest. Neilt nõutakse: Lastest saavad täiskasvanud pingutamist ( piisavat); otsuseid ( õigeid); vanus 13-18 võimet probleeme iseseisvat lahendada; tugevat eneseteadvust ja eneseusku;
Siin on tegevuse eesmärgiks meelemürkide tarvitamise lõpetamine või vähendamine, muude kaasuvate haiguste ennetamine, sotsiaalsete probleemide süvenemise peatamine ja kuritegevuse tõkestamine (Thamm, 1994; Kariis, 1998). 26.Erinevad strateegiad kooli uimastihariduses ajaloolises järjestuses Koolitasandi uimastipreventsiooni strateegia lähtub esmasest, kõige varajasemast ennetustasandist. Uimastipreventsioon on juba aastakümneid olnud arenenud riikide tervisekasvatusprogrammides ning kasutatud strateegiad on arenenud ja muutunud läbi aegade (Thamm, 1994). 1960. aastatel domineeris hirmutamistaktika - hoiatati ebaõige käitumise eest ja loeti üles tervisega seotud riskifaktoreid, seitsmekümnendatel domineerisid käsud ja keelud, rõhutati illegaalsust, kriminaalsust ning karistamist, trahve ja muud selletaolist
annaabi.ee 
