ravi eesmärkidega teenuste koordineeritud võrgustikku Sõltuvusprobleemige isiku abistamine algab temaga esmase kontakti loomisest, mille käigus toimub tema usalduse võitmine, motiveerimine muutusele ja suunamine teenusele. Rehabilitatsioon on suunatud toimetuleku taastamisele. Uute käitumismustrite ehk rutiinide loomiseks vajab endine sõltlane sotsiaalse toimetuleku oskusi, (täiend)haridust, eluaset ja töökohta. ENNETAMINE Vabariigi Valitsuse uimastiennetuse komisjon Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika ehk valge raamat. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 The European Action on Drugs (EAD) NARKOMAANIARAVI ANDMEKOGU 2008. aastal alustas oma tegevust narkomaaniaravi andmekogu. Narkomaaniaravi andmekogu on asutatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPAS) § 111 alusel. Eesmärk: narkomaania esinemise analüüsimiseks;
Referaat koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis on lahti kirjutatud, mis see enesehinnang on; teises antakse ülevaade enesehinnangu kujunemisest ja kolmandas tuuakse välja, mis on negatiivne ja positiivne enesessesuhtumine ning kuidas see väljendub. Referaadi koostamiseks on kasutatud ingliskeelset raamatut "Essential Social Psychology 2nd Revised edition" (Crisp & Turner, 2010) ja eestikeelseid raamatuid ,,Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtumisel" (Krips, 2005) ning ,,Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile" (Kull, Saat, Kiive, & Põiklik, 2015). Ülejäänud kasutatud informatsioon on leitud internetist, millega saab lähemalt tutvuda kasutatud kirjanduse nimekirjas. 3 1 MIS ON ENESEHINNANG? Enesehinnang on subjektiivne arvamus iseendast. See näitab kui positiivselt või negatiivselt inimene ennast hindab. See mõjutab inimese psühholoogilist heaolu
marginaliseerumine, kuritegevus, turvalisuse vähenemine jms) ja ressursimahukam (kulutused ravile, rehabilitatsioonile jms) osa. Narkomaania ennetamise riikliku strateegia raames on meie kanda nõudluse vähendamise valdkond. Olulisemateks sihtgruppideks on üldelanikkond (sh lapsed, noored, lapsevanemad) ning erinevad riskirühmad (riskilapsed ja -noored, süstivad narkomaanid). Eestis on olulisemateks tegevussuundadeks narkomaania ennetamisel uimastiennetuse integreerimine riiklikusse õppekavasse ja töö lastevanematega.Süstivatele narkomaanidele suunatud teenuste puhul on oluline laiendada ja arendada kahjude vähendamise teenuseid, sealhulgas kasutada neid ravivõimaluste tutvustamiseks ja esmaseks ravile suunamiseks, arendada ravivõimalusi opiaadi- ja amfetamiinisõltlastele ning tõsta sõltuvusravi teenuse kvaliteeti parandades seeläbi klientide ravisoostumust. Oluline on tagada
teadmistepagas. Kui uimastiennetuskampaanias räägitu ja kogemuste vahel on noore arvates vastuolu, tekitab see ignorantsust ja kahtlusi. Ka peavad noored kanepit piisavalt nõrgatoimeliseks ja ohutuks uimastiks tekitamaks suuri tervisekahjustusi. Seda arvamust noorte seas toetab ka vastuoluline info, mis levib meedias ja vaidlused ekspertide ringis. Sõltuvuse teket kanepist eitavad väga paljud noored. Seda põhjusel, et uimastiennetuse raames keskendutakse tõsisemalt pigem sünteetilistele narkootikumidele ja nendega seonduvatele terviseriskidele. Narkomaanina esitletakse süstivat degenereerunud isikut, kelle puhul tulevikuväljavaated on kesised. Kanepitarbijatele mõjub see liigse hirmutamisena ja ei ole usutav (Võõbus 2008). Kanepist tekkiva sõltuvuse eitus peab mingil määral paika füüsiliste vaevuste korral. Piinarikkad kehalised kannatused kanepi tarbimisel puuduvad, kuid sageli ei suuda noored
Kobin, M., Allaste, A.-A., Sooniste, T., Derman, N., Vainu, V., Reiska, E., . . . Saar, U. (2012). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15-16 aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. (T. Ülikool, R. j. Instituut, & T. A. Instituut, Toim-d) Veebileht külastatud 09.01.2021, https://intra.tai.ee/images/prints/documents/133846612537_Uimastite%20tarvitamine %20koolinoorte%20seas_raport.pdf Kull, M., Saat, H., Kiive, E., & Põiklik, E. (2015). Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile. Tervise Arengu Instituut. Veebileht külastatud 09.01.2022 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/144248000590_Uimastiennetuse_opeta Piirivalveamet, P. Narkootikumide tarbimise põhjused. Vebileht külastatud 09.01.2022 https://www2.politsei.ee/et/nouanded/narko/narkootikumide-tarbimise-pohjused/
meelepetteid esile kutsuvad ained LSD). 25. Defineeri mõisteid tolerantsuse suurenemine ja võõrutussündroom:Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud, mis kaovad uimasti järjekordsel manustamisel. 8 Taluvuse ehk tolerantsuse tõus uimasti suhtes on olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna subjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte27. Uimastiennetuse tasandid. 3 tasandit: primaarne (esimene), sekundaarne (teine), tertsiaarne (kolmas) tasand. Primaarne- kõige üldisem. Haarab kogu elanikkonda ja on suunatud neile kes ei tarvita uimasteid. Sihtgrupiks on lapsed ja noorukid, eesmärk on uimastinõudluse vähendamine. Sekundaarne- on suunatud riskigruppidele (vaimse alaarenguga, ühiskonnaohtlikele tegudele kalduvad isikud, isikud kinnipidamiskohtades,) ja in kellel on seos uimastite tarvitamisega on juba tekkinud tervise- või
alaealiste riskirühmadele: tänavalapsed, alla vaesuse piiri elavad lapsed, alkoholi- ja/või uimastisõltuvuses vanemate lapsed, vaimsete ja käitumisprobleemidega lapsed, alaealised õigusrikkujad jms; 8. Narkomaania ennetamine peab leidma aset kõikides keskkondades, millega lapsed ja noored kokku puutuvad: lasteaed, õppeasutused, vaba aja veetmise kohad, perekond jne; 9. Kõik uimastiennetuse alased tegevused peavad olema regulaarselt hinnatud, kasutades selleks usaldusväärseid meetodeid ja hindamise indikaatoreid; 10. Kõik preventiivsed infomaterjalid, õppevahendid ja ennetustegevuse käsiraamatud koostatakse lähtuvalt sihtgrupist ja testitakse sihtgruppidel. Üldeesmärk: Uimastite esmatarbimise juhtude arvus on saavutatud langustendents ja esmatarbijate vanuses on saavutatud tõusutendents. Alaeesmärgid: 1
annaabi.ee 
