Viimasel ajal peetakse seenlille kõige lähedasemaks hoopis kanarbikulistega! Kust seenlille leida võiks? Loomulikult puude lähedusest, sest mujal pole talle ju toitu. Kuid sagedamini kasvab ta väga pimedates tihedates kuusikutes rohke metsakõduga pinnasel. Vahel võib aga seenlille kohata ka küllaltki hõredates männikutes. seenlill eelistab kuivemaid kasvukohti. Eestis? Hajusalt,tavalisem Lääne ja Kagu- Eestis. HARILIK TALVIK Chimaphila umbellata Sugukond uibulehelised, perekond talvik. Kõrgus 10-15 cm.Lehed varrel männasjalt, talbjad, kuni 6cm pikad, tumerohelised, läikivad, saagja servaga.Õisik sarikjas, õied roosad, longus. Õitseb juulis ja augustis. Kust leida võiks?Talvikt võib leida kuivadest männi- ja segametsadest Eestis? Sagedam lõuna- ja idaosas. HARILIK LAKKLEHT (Orthilia secunda) jooksjarohi, lakktalvik, talihaljas, toomhein, varsakabjad Lakkleht on väike metsataim. Taim näib vaid kuni paarikümne sentimeetri pikkune, ent ta
+ + + + + Ld Mo Jo Sugukond TULIKALISED TOBIVÄÄDILISED ROOSÕIELISED + + + + + + + LIBLIKÕIELISED SARIKALISED + + + + JÄNESEKAPSALISED KUREREHALISED + LEMMALTSALISED + UBALEHELISED Ld Mo Jo KARELEHELISED + + HUULÕIELISED MAILASELISED + KANNIKESELISED KORVÕIELISED + + + + + UIBULEHELISED + NELGILISED + NURMEUKULISED Page 5 Sheet1 + NÕGESELISED LIILIALISED + + + + Ld Mo Jo + LOALISED + + PIIMALILLELISED + LÕIKHEINALISED KÕRRELISED + + + + + + SÕNAJALGTAIMED (klass) + + + + + + + + + + + Ld Mo Jo SAMBLIKUD + SAMBLAD
Sgk: vahtralised (Aceraceae) 44. saarvaher (Acer negundo) L. Sgk: lemmaltsalised (Balsaminaceae) 45. väikeseõieline lemmalts (Impatiens parviflora) DC. Sgk: türnpuulised (Rhamnaceae) 46. harilik paakspuu (Frangula alnus) Mill. Sgk: pärnalised (Tiliaceae) 47. harilik pärn (Tilia cordata) Mill. Sgk: pajulillelised (Onagraceae) 48. mets-pajulill (Epilobium adenocaulon) L. Sgk: sarikalised (Apiaceae) 49. aedtill (Anethum graveolens) L. Sgk: uibulehelised (Pyrolaceae) 50. harilik seenlill (Monotropa hypopitys) L. Sgk: kanarbikulised (Ericaceae) 51. harilik küüvits (Andromeda polifolia) L. 52. kanarbik (Calluna vulgaris) L. 53. sookail (Ledum palustre) L. Sgk: mustikalised (Vacciniaceae) 54. harilik mustikas (Vaccinum myrtillus) L. 55. harilik pohl (Vaccinum vitis-ideae) L. Sgk: nurmenukulised (Primulaceae) 56. ussilill (Lysimachia thyrsiflora) L. Sgk: karelehelised (Boraginaceae) 57
kuuluvad asteriidide hulka. Asteriidid on suur rühm taimi, mida ühendavad järgmised tunnused: peamiselt rohttaimed, kokku kasvanud kroonlehed, paljudel iridoiidide esinemine (erilised terpenoidid). Iridoiidid - taimedel (ka mõndadel loomadel) esinevad sekundaarsed metaboliidid. Nad on alkaloidide sünteesi vaheproduktid. Iridoiide sisaldavad paljud ravimtaimed, taimele annavad nad eelkõige kaitse herbivooride ja mikroorganismide vastu. Neid leidub paljudel asteriididel nt. uibulehelised (Ericaceae), madaralised (Rubiaceae), palderianilised (Valerianaceae), sealõuarohulised (Scrophulariaceae), huulõielised (Lamiaceae) jt. (Terpenoidide kohta rohkem materjali ei leidnud) 60. Sgk. maavitsalised. Alkaloidid Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud
Huulõielised kuuluvad asteriidide hulka. Asteriidid on suur rühm taimi, mida ühendavad järgmised tunnused: peamiselt rohttaimed, kokku kasvanud kroonlehed, paljudel iridoiidide esinemine (erilised terpenoidid). Iridoiidid - taimedel (ka mõndadel loomadel) esinevad sekundaarsed metaboliidid. Nad on alkaloidide sünteesi vaheproduktid. Iridoiide sisaldavad paljud ravimtaimed, taimele annavad nad eelkõige kaitse herbivooride ja mikroorganismide vastu. Neid leidub paljudel asteriididel nt. uibulehelised (Ericaceae), madaralised (Rubiaceae), palderianilised (Valerianaceae), sealõuarohulised (Scrophulariaceae), huulõielised (Lamiaceae) jt. (Terpenoidide kohta rohkem materjali ei leidnud) 37. Sugukond maavitsalised- Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud
kontpuu liike Selts kanarbikulaadsed – Ericales umbes 20 sugukonda, varem jagati vähemalt nelja seltsi Morfoloogiliselt raske iseloomustada: enamus vahelduvate lihtlehtedega puittaimed, õied varieeruvad, aktinomorfsed ja sügomorfsed, liit- ja lahklehise krooniga (lemm-maltsalised, siniladvalised, eebenipuulised, nurmenukulised, sapotillipuulised, teepõõsalised, kanarbikulised, aktiniidialised, sarratseenialised Sugukond kanarbikulised – Ericaceae Kukemarjalised (Empetraceae), uibulehelised (Pyrolaceae) ja seenlillelised (Monotropaceae) ning rööpkanarbikulised (Australaasia päritolu) kuuluvad nüüd kanarbikuliste hulka, kokku umbes 4000 liiki. Enamuses igihaljad kseromorfsete (erikoidsete) lehtedega puhmastaimed, põõsad ja väikesed puud, eelistavad happelist pinnast tihedalt seotud seensümbiontidega, esineb saprofüüte õis viietine, kroon lahk- v. liitlehine, tolmukaid 10 vili: mari v. kupar Sugukond nurmenukulised – Primulaceae
Varsi on kasutatud vanikute ja pärgade valmistamiseks (aeglase kasvu tõttu pole praegu lubatud!). Eoseid on kasutatud puistepulbrina talgi asemel; eeterlike õlide sisalduse tõttu süttivad plahvatusega põlema - seda eoste omadust kasutati varem teatrites välgu jäljendamiseks ja muude valgusefektide saamiseks. LAKKLEHT Orthilia secunda. Nime secunda tõlkimisel ladina keelest saame ühekülgne, ühepoolne. Sugukond uibulehelised. Kasvukoht: eelistab tugevat metsavarekihti, milles võsundid horisontaalselt levivad. Kasvab okas- ja segametsades, väldib väga kuivi ja märgi kasvukohti. Lakkleht on pikkade võsunditega, 4-20 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Juurestik on mükoriisa tõttu taandarenenud. Maapealne vars kasvab 3-4 aastat vegetatiivsena, seejärel tekib püstine, õisikut kandev pikkvõrse. Lehed veidi nahkjad, teravatipulised kuni 4 cm pikad ja 2,5 cm laiad
annaabi.ee 
