Ta oli omaaja parim orkestrijuht. Ajapikku arenes dzässist välja sving. See oli põhiliselt tantsumuusika. Inimestele meeldis väga svingi järgi tantsida ja sellest ajast on ka palju tuntud artiste. Kunagisest räpasest dzässist oli saamas ülemaailmne menuk. Ja ta ei olnud enam nii illegaalne. Dzäss arenes koos inimestega. Kunagised noored olid saamas aina vanemaks ning nad hakkasid austama teistsugust muusikat. Lõpuks lasti esitada igasuguseid ilusaid dzässipalasid ka uhkemates kohtades. Võib ütelda, et kunagine eufooria hakkas vaikselt rahunema. Seejärel nagu välguna selgest taevast hakkas kunagine gängsterite muusika minema gängsta räpi teed. See ei meeldinud absouluutselt inimestele. Paljud korraldasid proteste selle vastu. Samuti hakkas tulema dzässi sisse esialgseid roki sümboleid. Seega dzäss sulandus ajapikku paljudeks erinevateks muusikastiilideks. Näiteks rokiks ja räpiks. Seega võib ütelda, et ilma dzässita poleks meil paljusid
"liikumise kirjutaja" · Alguses olid filmid tummad (tummfilmid) Tummfilm, saatemuusika · Üks tummfilmide suurkujusid oli Charlie Chaplin. · Tummfilme näidati publikule muusika saatel. · Ohustseenide korral ärev muusika || kaunite, tundeliste stseenide korral tundeline ja lüüriline muusika. · Muusikat esitas harilikult pianist, uhkemates kinodes ka ansambel või orkester. Helifilm · Filmi helindamine on väga töömahukas protsess. · (salvestatakse helid eraldi, monteeritakse iga heli sinna kuhu vaja, peale seda lindistatakse pilt ja heli kokku s.t. pannakse heli ja pilt korraga liikuma ja salvestakse ühele magnetlindile. Siis tuleb see filmilindile kopeerida muuta magnethelisalvestus fotograafiliseks helisalvestuseks.)
Katused olid tehtud õlgedest ja neil polnud korstnaid. Ainuke väljapääsu võimalus oli uks, mis oli kaetud ainult tükikese naha või kootud riidega. Hüttides polnud mööblit, magati ja istuti mattidel või loomanahkadel. Inspektor otustas, kas ilm on töötamiseks piisavalt hea, aga tavaliselt pidid talupojad alati töötama. Kui keegi leiti oma hütist niisama laisklemas ja tal polnud selleks luba, tapeti ta ära. Käsitöölised Käsitöölised elasid linnas juba natuke uhkemates majades, kui seda oli talupoegadel. Enamikel neist olid kahekorruselid, mõnel isegi kolmekorruselised majad, millel tavaliselt oli aken või isegi kaks. Tasuks oma toodete eest said nad sööki, riideid ja muid eluks vajalikke asju. Ka kõik oma käsitööks vaja minevad materjalid said nad riigilt. Käsitöölised tootsid relvi, riiet, 4 tellised, ehteid ja muud kunsti
lõigatud šabloonidega. Levinuimad toonid olid sinine, oranž, roosa ja roheline. Sajandi lõpus hakati üksikuid paberilehti otsapidi kokku kleepima, et neid rullidena ladustada, trükkida ja müüa. Sel ajal kujunes välja tapeedirulli standardmõõt, mis on ligikaudsena kasutusel tänaseni (10 x 0,52 m). Lihtsaid ühe-kahevärvilisi tapeete kasutati teenrite ja lihtrahva eluruumide viimistlemiseks, kuid trükitehnikate arenedes muutusid tapeedid tavaliseks ka uhkemates interjöörides. 18. sajandi algust iseloomustavad luksuslikud samettapeedid, mis imiteerivad gobelääne. Gobelääne imiteerivad samettapeedid. Nii tolleaegsete kui ka hilisemate tapeetide puhul kehtib lihtne reegel – mida suurem muster, seda luksuslikum ja kallim tapeet. Suurimad mustrikordused olid 90–120 cm pikkused. Sellised mustrid olid kasutusel enamasti kabinettides, esindus- ja söögitubades.
juhtima ahnus, s.o soov ja vajadus kogeda ostmise kaudu saadavat naudingutunnet ikka veel ja veel, ikka uuesti ja uuesti, üha püsivamalt. Ajutiselt rahuldatud ahnus naudingu järele on tegelikult see emotsionaalne narkootikum, mis välises käitumises ilmneb aina rikkalikumas Ostuvaba päev 6 söögis-joogis, uutes ja moekamates riietes, kiiremates ja kallimates autodes, uhkemates elamutes, kaugemates lõbureisides, ohtramas meelelahutuses. Sageli annab taolisele ahnusele veel hoogu juurde nauding olla kellestki parem" ehk tarbida ümbritsevatest enam, s.t võimaldada endale teistest rohkem ja nähtavamalt naudinguid, mis peaksid tegema neid teisi kadedaks. Viimasest ei saa lahutada ka vajadust tunda naudingut kuulumisest (aktsepteeritavusest) mingisse kindlasse sotsiaal-kultuurilisse gruppi, mida võimaldab