Tulemusena paljud inimesed lõpuks hakkasid teda ignoreerima. Uhkustada saab ka rahaga. Alati ja igalpool leidub inimesi, kes on teistest jõukamad. Kuidas need jõukamad siis uhkustavad? Ise ei ole sellis olukorras olnud aga arvan, et näiteks poodides shoppamas käies saab alati rikkam osta endale rohkem riided kui teine ja siis teise eest niiöelda uhkustada, et ta sai endale rohkem asju, kui see teine. Põhjuseks on ikkagi siis, et tahetakse ennast paremana , uhkemana ja ägedamana näidata/tunda. Vahel võib ka välja tulla see, millega ta uhkustab, tal polegi seda. Ta mõtles selle välja, et ikka ja jälle uhkustada. Aga kas ta tagajärjele mõtleb, mis siis juhtub, kui inimesed teada saavad, et ta mõtles selle välja? Vaevalt. Tulemusena on see, et kui see välja tuleb, inimesed ei saa teda enam usaldada ja see uhkustaja kaotab siis ka sõpru. Ja kui ta lõpuks mõistab, mis tagajärjed tal uhkustamisega on tulnud, on selleks juba liiga hilja.
Joonis 1. Flavio vari suurena. Kui Isabella ronib raamaturiiulile, siis tekib seinale ka temast suur vari. Kuna ta on näoga Flavio poole, siis ta ei näe enda suurt varju. Tegelikult Isabella ei näe üldse enda varju. Kui ta nüüd vaatab raamaturiiulilt alla Flavio poole, siis langeb Flaviole ka nüüd valgus peale nii, et selles positsioonis näeb Isabella Flavio varju, viimane on aga elusuuruses. Niisiis ei näe Isabella Flaviot suuremana või uhkemana kui ta tegelikult on. Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum I vahetöö Tartu, 2016 Joonis 2. Flavio vari elusuurusena.
ei saanud ta isa käest riielda. Ema viis Illimari ka rätsepa juurde, kus mõõdud võeti ning Illimar sai endale uue ülikonna. Illimar võeti nüüd ka linna kaasa ning Karla oli kade. Illimar arvas reisi huvitav olevat, aga ise magas ta tegelikult enamuse sõidust maha. Nad peatusid kõrtsis, et süüa ja juua ning läksid siis edasi. Ületasid lodjaga jõe ning varsti oligi linn paista. Illimar oli kujutanud sõtsemees Viidu korterit palju uhkemana ette, kui see oli. Illimar nägi nüüd esmakordselt sõtse Mai ära. Illimar käis isaga linnapeal asju ajamas ning isa rääkis talle linnast nii mõndagi. Illimar arvas linnas korstnapühkija Schwarzi nägevat, aga tegelikult oli see hoopis võõras korstnapühkija. Nad läksid tagasi Viidu juurde. Illimar ja tema ema läksid nüüd koos 7 Maie-sõtsega jumalateenistusele. Sinna tuli politsei ning Illimari ema võttis Illimari kaendlasse ja nad jooksid sealt ära
Aegade vältel on sonetireegleid eiratud ja püütud siduda mõne teise luule- või stroofivormiga. Luulemeisterlikkuse proovikiviks on sonetipärg, mis koosneb 15 sonetist. Ülesanne: Loe läbi J.Sütiste luuletsükli ,, Arm " 17.sonett. Analüüsi selle vormi, kujundeid, kandvat teemat ja ideed, pane vabas vormis olulisemad mõtted kirja. ARM Juhan Sütiste Kui lõpeb suvepäeva viimne vine ning hämariku vari laineil käib. kui põhjarannik kõrgekaljuline veel uhkemana merest tõusvat näib siis tuled Sa, mu arm, nii uhkel astel, kui astuks kingult alla nõtke kask. Su juuksed lõhnavad öö kergel kastel, näos kumab eha vastuhelgi vask. Sa tuled, rõivais kodunurme hingus ja silmis vete rahuline läik. All kividel jääb vaikseks mere hingus ning lehestikus taltub tuule käik. Kui koduranna öö, kus torm ei puhke mu arm on vaikiv, aga rangelt uhke. RIIM
annaabi.ee 
