hästi hakkama. Tooksin veel esile naiseliku osaga mehe Ago Sootsi, kelle kehakeel meenutas vahepeal Jim Carrey't. Teksti oli raske jälgida, kuna see oli värsivormis. Kui tahta edasi anda sisu, siis võiks olla see ümber kirjutatud tavalisse keelde. Kui vaadata aga ilu vaatenurgast, siis on värsivorm muidugi asendamatu ja lisab suursugusust ja peenutsemist, mida seal pilati. Lavastus oli ette kantud tõetruult. Tekkis kohe selline tunne, nagu olekski Prantsusmaal tsaariaegses uhkeldavas ja peenutsevas ühiskonnas. Zestid ja hoiakud olid hästi välja mängitud. Tänapäeva inimesed võiksid selles lavastusest ära tunda ennast, sest see peenutsemine ja pahed pole meie ümbert kadunud. Meie ümber on päris palju mõttetuid ja tühju viisakusavaldusi ja zeste, mis ei lähe tihti mitte kellelegi korda. See lavastus käsitleb seda teemat päris hästi. Tähelepanelikum ja püüdlikum vaataja võib leida mõtteid, mille üle
- Pirita tee rekonstrueerimine. Inimeste elu-olu sel aastatel. Nii moes, kui ka soengutes säilis 1930-ndate esteetika. Oli üldine tarbe- ja toidukaupade puudus: enamik kaupu oli kaardi peal. Röivastuses sõjaväeline joon, patsokid nii naiste kui meeste rõivastuses. Meestel laiad pintsakud ja mansettitega püksid või nn. Kalifeed särasabastega, naistel moejalanõud valged tennised. Lammutati palju, ehitati vähe. Uusehitused uhkeldavas stalinistlikus stiilis. Kuuekümnendatel Nõukogude propagandal õnnestus häälestada suur hulk noortest usu vastu. Levis põlgus väikekodanluse ja väikekodanlaste vastu. Innustuti kosmonautikast, aatomienergeetikast, nailonist, magnetofonidest jms. Sagenes parteisse astumine. Moodi tulid kitsad püksid, paksutallalised nn. tsehhi kingad selliselt rõivastatud linnavurle ristis J. Smuul lõnguseks. Mööbel muutus heledamaks ja kergemaks. 1960. a. II poolel moodi alt
hambapulbriga valgendati. (Ibid.) Linnades valitses otsese sõjategevuse lõppedes vastuoluline pilt. Sõjaeelne olukord, mis saksa ajal polnud halvenenud, ja korra hoidmise harjumus olid täies elujõus. Kuid korras tänavate ja linnajagude kõrval laiusid varemed. Lammutati palju ja ehitati vähe. Lammutamist nimetati küll "taastamiseks", kuid tavaliselt tähendas see varemete mahakiskumist, mitte nende taastamist. Uusehitised valmisid esialgu uhkeldavas stalinistlikus stiilis. (Ibid.) Rõhuv enamus linnarahvast elas aga mugavusteta puust üürimajades, mis suuremas osas pärinesid tsaariajast, osalt ka iseseisvusjast. Paremal juhul oli olemas veevarustus, halvemal juhul toodi vett pangega kaevust. Reeglina aga polnud majja ulatuvat kanalisatsiooni, välja arvatud Tallinnas. Reovee jaoks oli õuel lampkast, pesu pesti pesuköögis, ja kui korterite arv polnud liiga suur, siis oli igal perenaisel veel endise peremehe poolt ette nähtud pesupali
aastatest pärit esteetika · Valitses üldine tarbe- ja toidukaupade puudus. Enamik kaupu oli kuni 1940. aastate lõpuni kaardi peal · Rõivastuses jätkus sõjaväeline joon, patsokid nii meeste kui naiste riietuses. Meestel laiad pintsakud ja mansettidega püksid või nn kalifeed koos säärsaabastega. Noorte naiste unistuseks olid valged tennised · Lammutati palju ja ehitati vähe. Uusehitised valmisid uhkeldavas stalinlikus stiilis Kuuekümnendad · Eestlaste ellusuhtumise muutumine, milles avaldus osalt nõukogulik ajupesu, osalt maailmas toimunud meeleolumuutuste mõju. Nõukogude propagandal õnnestus 16 häälestada suur hulk noortest usu vastu. Levis põlgus (väike)kodanluse ja (väike)kodanlaste vastu. · Innustuti kosmonautikast, teadusest, küberneetikast, aatomienergiast, nailonist,
annaabi.ee 
