pimesikku mängima. Siis läksid vaim ja Scrooge minema, nad külastasid vaestemaju, haiglaid, vanglaid ja muid kohti. Igalpool kus nad käisid, andis Vaim neile õnnistuse. Siis aga märkas Scrooge Vaimu rüü alt mingi imeliku asja. Vaim lõi lahti oma rüühõlma ja seal oli kaks inimlast: tüdruk, kes oli Viletsus ja poiss, kes oli Vaimupimedus. Kell lõi kaksteist, Scrooge tõstis pilgu ja märkas enda ees üleni mustasse hõlsti mähkunud viirastust, mis hõljus nagu udupilv mööda maad talle vastu. Scrooge põlvitas ta ees, see oli Tulevaste Jõulude Vaim. Nad jõudsid kesklinna, kus kolm meest rääkisid mingi mehe surmast ja kellele ta raha pärandati. Keegi ei leinanud seda meest, sest see mees ei käitunud ,,inimese moodi". Nüüd viis Vaim Scrooge'i vaese Bob Cratchiti majja, kus perekond istus kamina ümber. Kõik oli väga vaikne, Pisi-Tim oli surnud! Siis läksid nad surnuaeda, Vaim näitas ühe haua peale, seal oli kirjas EBENEZER SCROOGE
Nagu tulekübemeid lendas silme ees; ...ja kuis ta silmad nagu kassil põlesid!; veskis oli vait nagu hauas; ... ja siis oled sina kui tõusev, punetav päike. Isikustamine : Siis tõstis ta silmad elumaja ning rehe poole. Need puhkasid päeva väsimusest; suvine öö tukkus nagu hällitased talu kohal, ja seegi magas; kuu tõusis maja tagant ja lõi selle varju üle õuemuru; pikad kased karjatee ääres heitsid varje üle rukkivälja; kõrgel taevas valendas rõõsk udupilv rohkem kui mujal; järv oli peaaegu maha jooksnud; harvad tähed sulasid aga piimjas vinas, mis levis üle kogu taeva. Epiteedid : Lopsakad lepapõõsad; jämedad roostetanud rauad; tolmunud trepiastmed; külm niiskus; põksuv süda; lagunud veski; tähevaene taevas; põlevad huuled; vananev tüdruk; valusad pisarad. 3. Jah, see on õige, sest tihtipeale inimesed ei taha end avada. Kardetakse näidata enda tundeid ja enda tõelist olemust teistele.
kolmnurgas visata. Tema reis oli nagu õudusunenägu. Kompassinõel hakkas meeletult ringi keerlema. Mõne sekundi pärast puhkes torm. Puksiirilaeva mootorid ütlsid üles. Kõik komandosilla elektroonikaseadmed läksid tundmatu jõu mõjul hulluks. Mingi vägi tiris slepis olevat kaubalaeva tugevsti enda poole. Seejärel langes tühja kaubalaeva kohale ebaloomulik udu, mis oli eriti silmatorkav juba seetõttu, et taevas säras ere päike. Kapten oli valmis pukseerimistrossi katki raiuma, kuid udupilv haihtus ootamatult. Puksiiri mootorid ja aparaadid töötasid jälle normaalselt, surve tagumisele laevale andis järele ja kadus. Kapten, kes arvas juba, et tema tund on tulnud, võis kergendustundega sõitu jätkata. UFOd - külalised maailmaruumist. Mis juhtus ufoküttidega? Aeg ajalt võib radariekraanidel tundmatuid lendavaid objekte näha. Lennukid stardivad siis kohe ufosid jälitama ja nende päritolu kindlaks tegema. Mõnikord ei pöördugi jälitajad tagasi. Kui 1948
Jne. Tõenäoline stsenaarium Eestis: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa-alasid üle. Sudu klassikaline tekkepiirkond oli näiteks Londoni piirkond, kus tuulevaikse ja uduse ilma korral õhk reostus küttekollete suitsus sisalduvate vääveloksiididega ja tekib mürgine udupilv linna kohal. Tooge kolm näidet inimtegevuse mõjust kasvuhoonegaaside hulga suurenemisele atmosfääris. Iga näite puhul tooge välja, milline tegevus, millise kasvuhoonegaasi hulka suurendab. 1) Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, 2 maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO on neeldunud puudesse, kuid
Kosmilise tolmu koostis teadmata. Planeedid telivad kolmest ainerühmast-gaas(vesinik, heelium), jää(hapnik,lämmastik,vesi) ning kivi(raud, mangaan ja räni). Maa rühma planeedid tekivad Päiksest ümbritseva gaasi tolmuketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast. Hiidplaneedid kujunevad ketta keskosas põhiliselt heeliumist ja vesinikust. Planeetide kaaslased tekivad koos planeetidega. Ketta välisosad on seni hajusas olekus. Oorti pilv- Päikese eelne udupilv väljaspool Pluuto ja Neptuuni orbiite. Tähed Päike on oma omaduselt tüüpiline täht. Kõik päikese kohta kirjapantu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Astronoomiline ühik on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest.(150 miljonit km). Päikesel ei ole kindlat pinda ja tihedus sisse minnes suureneb. Fotosfäär-valgust tekitav sfäär(päikese pind) Fotosfäärist kõrgemale jääks Päikese ,,atmosfäär", mis koosneb kahest kihist-