Pjotr Iljits Tsaikovski 7. mai 1840 6. november 1893 Pjotr Tsaikovski sündis Votkinskis, Vene impeeriumi Vjatka provintsis. Ta oli vene helilooja, dirigent, õpetaja, muusika ajakirjanik. Teda peetakse üheks tähtsamaks heliloojaks muusikaajaloos. Rohkem kui 80 teose autor, mille hulgas on kümme ooperit ja kolm balletti. Sündis 7. mail 1840 Votkinskis, tänapäeva Udmurtias. Peres oli viies last. Aastal 1849 kolib perekond Alapaevskisse ja 1850 - Peterburi. 1850.aastal saadavad vanemad Tsaikovski, õppima juurat. Aastal 1862 läheb õppima Peterburi konservatooriumis kompositsiooni. Tema õpetajad olid Nikolai Ivanovits Zaremba ja Anton Rubinstein. Aastal 1868 katsetas ta oma oskusi
2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. Udmurtide arvukus viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Udmurdi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma. Lähimad sugulaskeeled on permikomi ja komi keel. Erinevused udmurdi ja komi keele vahel on umbes sama suured kui eesti ja soome keele vahel. Murdeerinevused põhja- ja lõunaudmurtide vahel on suhteliselt väikesed. Eraldi etnilise rühma moodustavad Põhja-Udmurtias Glazovi linna ümbruses elavad bessermanid. Tegemist on ilmselt udmurdistunud bulgaaride või tatarlastega. Nende keelt on üldiselt peetud udmurdi keele murdeks. Udmurdi kirjakeel põhineb kirillitsal, mida on täiendatud mõnede lisamärkidega. Kirjakeel hakkas välja kujunema 19. sajandi lõpul. Ühtse standardiseeritud kirjakeeleni jõuti 1920. aastail. Udmurdi Vabariigi ametlikeks keelteks on udmurdi ja vene keel. Lisaks maakoolidele
lisajõgede kaama ja vjatka vahel Udmurdi vabariigis. Pealinn on Izevsk Neid elab veel Permi ja kirovi oblastis ning Baskiira ja Tatari vabariigis Udmurdi keelest Udmurdi keel kuulub Soome-Ugri keelte permi rühma, lähim sugulaskeel on komi keel. Udmurte oli 1899. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad. Udmurt vahtimas Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ajalugu Udmurdid on ilmselt autohtoonid. Alates 10. sajandist sattus nende asuala,
ümbritsenud madalast tarast. Selle valli sisekülg on inimest toetava, väliskülg inimest tõrjuva jõuväljaga (250 pendliringi). Sarnased jõuväljad ümbritsevad ka mitmeid linnuseid. Väravate kohal need jõuväljad katkevad. Tsõõri läbivad veel mitmed põigitised jõuväljad. Lisaks sellele on igal puul oma jõuväli. Tammetsõõr ja Ilmamägi koos seda ümbritsevate allikatega sarnanevad sugulasrahvaste, eriti udmurtide pühakohtadega. Udmurtias ohverdatakse veel tänapäevalgi sellistes kohtades hanesid või lambaid. Meil meenutavad seda kohanimed Utike küla ja tiigi nimi Anikse lump. Rahvapärimuste koguja ja uurija XX sajandi algusest kirikuõpetaja M. J Eisen on tõdenud, et eestlastel on kolm püha kohta saun, hiis ja kirik. Kirikud rajati sageli hea jõuväljaga muistsetele hiiekohtadele. Sauna põline asukoht on Anikse lombi kaldal. Vana kombe kohaselt tohtis hiide siseneda vaid puhtalt, peale saunas käimist
Prints Siegfried jõuab järve äärde. Ta märkab valget lindu ja tõmbab vibu vinna. Ootamatult muutub lind kauniks tütarlapseks. See on luikede kuninganna Odette.Tütarlapse ilu lummab printsi. Odette näeb Siegfriedis Pjotr Tsaikovski elulugu oma võimalikku päästjat. Noormees vannub talle igavest truudust. Hommik läheneb. Tsaikovski sündis 7. mail 1840 Udmurtias Votkinskis haritlaste Tütarlapsed peavad taas luikedeks saama ja Odette jätab Siegfriediga hüvasti. perekonnas. Tema isa Ilja Petrovits Tsaikovski oli mäeinsener ja töötas Votkinski tehases juhtival ametikohal. Helilooja ema, III vaatus
rohkem langenud, põhjuseks kogu Venemaad vaevav demograafiline kriis, aga ka jätkuv venestumine. Samuti peab oma emakeeleks mari keelt rohkem inimesi elanikkonnast, kui udmurtidest. Asukoht Marid elavad Volga jõe keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas, kus on Mari Eli vabariik, mille pealinn on Joškar-Ola. Ajaloosündmuste tulemusena elab 51,7% maridest väljaspool rahvusvabariigi piire: Baškortostanis, Kirovi ja Sverdlovski oblastis, Tatarstanis ja Udmurtias ning vähesel määral ka Permi oblastis. (Fenno- ugria, 2010) Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal Kaama, Vjatka ja nende lisajõgede (Tšeptsa, Kilmez, Iž) kallastel. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinnaks Ižkar (vene k Iževsk). Nimivabariigis elab ent ainult kaks kolmandikku udmurdi rahvast,
lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Izevsk. Neid elab veel Permi ja Kirovi oblastis ning Baskiiria (Baskortostani Vabariik) ja Tatari Vabariigis. Aegade jooksul on udmurtide põhiline elatusala olnud teraviljakasvatus. Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1990. aastal andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad. 14
Keel Udmurdi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma. Lähimad sugulaskeeled on permikomi ja (sürja)komi keel. Erinevused udmurdi ja komi keele vahel on väidetavalt umbes sama suured kui eesti ja soome keele vahel (Uibopuu 1984: 234). 1989. aasta andmeil oli udmurtide emakeelsus 70,8%. Vastavalt 2002. aasta rahvaloenduse andmetele valdas oma emakeelt 67,4% udmurtidest. Murdeerinevused põhja- ja lõunaudmurtide vahel on suhteliselt väikesed. Eraldi etnilise rühma moodustavad Põhja-Udmurtias Glazovi linna ümbruses elavad bessermanid. Tegemist on ilmselt udmurdistunud bulgaaride või tatarlastega. Nende keelt on üldiselt peetud udmurdi keele murdeks. 1926. aastal loetleti umbes 10 000 bessermani, hiljem arvati nad udmurtide hulka. Viimasel ajal on bessermane taas eraldiseisva etnilise rühmana käsitlema hakatud, 2002. aasta seisuga oli neid alles 3122. Udmurdi kirjakeel põhineb kirillitsal, mida on täiendatud mõnede lisamärkidega. Kirjakeel hakkas välja kujunema 19.
annaabi.ee 
