samaväärseks vastuvõtutingimuste täitmise või õppekava läbimisel saavutatavate õpiväljunditega. Tööturg ja tööjõuturg Vastastikuses sõltuvuses olevate ostu- ja müügitehingute protsess. Tööjõud Isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama; majanduslikult aktiivne rahvastik – jaguneb töötajateks, ettevõtjateks ja töötuteks. Tööjõud moodustub hõivatutest ja töötutest. Tööjõunõudlus Hõlmab täidetud ja vabad töökohad ning tööjõu pakkumine töötava ja mittetöötava tööjõu. Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ja milliseid töötajaid ettevõtted vajavad. Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada pakutud tingimustel. Töötu Isik, kes on ilma tööta (st ei tööta kusagil ega puudu ajutiselt töölt) ning kes otsib aktiivselt tööd ja on töö leidmiseks valmis kohe tööd alustama.
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär.
aastast. Toimetati erinevates tehastes, nii masina, laeva kui ka toiduainete tootmistehastes. Esmased kvalifitseeritud töötajad tulid välismaalt või koolitati mõnes koolis. Madalmaid iseloomustab nn "ambachtsschool" (ehk käsitöökoolid, need olid algul erakoolid, kuid hiljem riiklikud) koolid olid tõeliseks alternatiiviks gildides olnud õpipoisistaatusele. Eesmärk oli praktiline ja teoreetiliste teadmiste abil koolitada õpilasi mingi ala spetsialistideks. Kui kasvas kvalifitseeritud tööjõunõudlus, siis asutati looma ka rohkem koole kogu riigis (nii käsitoo kui tehnikakoole). Nagu öeldud Riik võttis järk-järgult üle "ambachtsschool" koolide rahastamise koorma. Need koolid jäid ka 20. sajandil edukalt tegutsema. Teine kooli tüüp olid ka nn `burgeravondschool' tsiviilisikute õhtukoolid kus osaleti õhtul pärast tööd, nende koolid eesmärgiks oli üldhariduse täiendamine, hiljem toimus nende koolide operatiivne ümber struktureerimine samuti kutsekoolideks
Q muutus Elastsus= P muutus Mida väiksem on pakkumise elastsus, seda suurema osa kannab maksust pakkuja. Mida väiksem on nõudluse elastsus, seda suurema osa maksust kannab tarbija. Mida suurem on pakkumise elastsus, seda väiksema osa maksavad maksust pakkujad. Mida suurem on nõudluse elastsus, seda väiksema osa maksavad maksust tarbijad. Maksude intsidents tööjõumaksude puhul: Mida elastsem on tööjõu pakkumine ja mida vähem elastsem on tööjõunõudlus, seda enam kanduvad kõrgemad maksud üle tööjõu kogukuludesse (tööandjatele). Mida vähem elastne on tööjõu pakkumine ja mida elastsem on tööjõu nõudlus, seda rohkem kanduvad kõrgemad maksud üle töötajatele (st saavad vähem palka). Maksupoliitika eesmärk: kujundada selline maksusüsteem, mis minimeeriks heaolukao suurust, võttes eelduseks soovitus maksutulu. Kui meil on teada, kui palju riigil on tegevuseks raha vaja läheb, siis kuidas saada seda raha maksudena
annaabi.ee 
