Elektrooniliste muusikainstrumentide lühiajalugu Peamiseks tekkepõhjuseks on elektroonika kui teadus- ja tööstusharu teke. Elektroonika tekkis 19. sajandi II poolel. Thaddeus Cahill – tellharmoonium (1897) Lev Termen – teremiin ehk eterofoon (1920) Maurice Martenot – martenot’ lained (1928) koosneb klaviatuurist ja ostsillaatorist Friedrich A Trautwein – trautoonium (1930) Robert Moog – leiutas süntesaatori (1967) Hilisromantism Seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega Rohkete kromatismidega harmoonia Tugineti peamiselt Wagnerile Aitas kaasa ekspressionismi tekkele Mõjuvõim Saksamaal ja Austrias Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus, kasvasid ka teised pillirühmad tonaalne – helistikuga Gustav Mahler (1860-1911) Pärit Tšehhist Õppis Viini konservatooriumis Erakordne dirigent ja alates 1897 Viini riigiooperi ...
maailmas · Looming: · Hakkas kirjutama alles kõrges eas · Peazanriks sümfoonia ja orkestriga laulutsüklid · 2.,3.,4.,8. Sümfoonia enamasti programmilised, käsitlevad eetilisi ja filosoofilisi probleeme (NT ,,laulud surnud lastest") STRAUSS · Edukas dirigent · Sümfoonilised poeemid · Ooperid Impressionism · Monett ,,impressioon tõusev päike" · ,,impressioon"-mulje · Pastelsed värvid, hägusad piirjooned · Täistoonlaad, pentatoonika · Debussy, Ravel DEBUSSY · Sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna" < I impressionistlik teos · 3 sümfoonilist eskiisi · Kogumik ,,Prelüüdid" · Ooper ,,Pelleas ja Melisandi" RAVEL · Huvitus Hispaania kunstist · Ballett ,,Daphne ja Chole" · Klaverikontsert D-duuris vasakule käele · ,,Bolero"- orkestirpala/ballettmuusika, 18 sümfoonilist variatsiooni ühele teemale Ekspressionism · Ekspressionism-väljendus
Referaat Impressionism: Maurice Ravel Koostas: ...................... 2011 Sissejuhatus Impressionismi mõista pärineb Prantsuse 19.sajandi lõpu maalikunstist. Impressionism sai nime Claude Monet' maali järgi ,,Impressioon. Tõusev päike". Sõna ,,impressioon" tähendab muljet. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik teemakäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Hakati eelistama mitmesuguseid helilaade (täistoonlaad, pentatoonika) ning sellega seoses kasutama ka vabamaid harmoonilisi järgnevusi. Kindlate piirjoontega meloodia asendub sageli kooskõladega, selgepiiriline vorm kooskõlade vaba voolavusega, lähenedes mõnikord peaaegu improvisatsioonile. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, väga palju oli teoseid, mis peege...
värelusi, värvide muutusi päeva kulgedes jm. Suur tähtsus oli pooltoonidel ja nüanssidel. Impressionismi põhimõtted muusikas: muusika keskendub hetke ilu nautimisele; orkestrikäsitluses oli peatähelepanu detailidel ja peentel nüanssidel; kindlate piirjoontega meloodia asendub sageli kooskõladega, selgepiiriline vorm kooskõlade vaba voolavusega (improvisatsioon); huviorbiiti tõusid funktsionaalse harmoonia asemel pentatooniline laad, täistoonlaad ning polütonaalsed kihistused. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, väga palju oli teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega. 5. Ekspressionismi põhimõtted kunstis: väljendati inimese äärmuslikke emotsioone. Ekspressionismi põhimõtted muusikas: ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud väljenduslaadiga; tonaalsuse kadumine; uue kompositsioonitehnikana, mille eesmärk oli
Impressionistlik muusika on minu arvates väga rõõmsailmeline, särav, sest sellele muusikale on iseloomulik pidev voolavus ning selles puuduvad tugevad elamused, võitluspinged. See on romantiline, unistav ja intiimne muusika, mis tekitab hinges rahuolutunde. Impressionistlikku muusikat on kerge kuulata, sest erinevalt hilisromantilisest keerulisest funktsionaalsest harmooniast hakati impressionistlikus muusikas eelistama mitmesuguseid helilaade (näiteks täistoonlaad ja pentatoonika) ning sellega seoses kasutama ka vabamaid harmoonilisi järgnevusi. Lisaks on impressionistlikule muusikale iseloomulik heterofoonia ehk häälte paralleelne liikumine (mitmekordistatud ühehäälsus), erinevate laadide sissetoomine, mitme helistiku üheaegne kõlamine - kõik need muudavad meloodia võimsaks ja kuulatavaks ega tekita raskustunnet ning muutu rusuvaks.
20. sajandi muusika. *Rohkelt eri stiile *4 põhilist muusikavoolu hilisromantism, impressionism, neoklassitsism, ekspressionism *Viljeleti atonaalset muusikat HILISROMANTSIM Gustav Mahler(1860-1911) *Sündinud Böönimaal (Tsehhi) *Õppinud Viinis *Esmane tunnustus dirigendina, heliloojaks sai hiljem *Kirjutanud 9 sümfooniat *Orkestraadiga laulutsüklid *Laulutsüklid ,,Rändselli laulud"; ,,Laulud poisi võlusarvest" *Sümfooniad programmilised, sisu filosoofiline *Osade arv sümfoonias 2-6. *Loomingu tipp- 8 sümfoonia(kestab 1,5 tundi ning suur esituskoosseis-laval 1029 inimest= *9 sümfoonia nimi kantaatsümfoonia ,,Laul maast" Richard Strauss (1864-1949) *Saksa helilooja *Esialgne kuulsus dirigendina *Viljakas looming, mis hõlmab kõiki zanreid (v.a missa ja oratoorium) *Looming jaotub suures plaanis kaheks: 1)lavamuusika (peam, ooper) 2)orkestrimuusika *Huvitus filosoofiast. Filosoofia teemal sündis t...
b. Jaguneb kaheks: lavamuusika ja instrumentaalne orkestrimuusika. Loomingus olnud süzeeline pingestatus viitas eelseisvale ekspressionismile c. Sümfoonilised poeemid ,,Nii kõneles Zarathustra", ,,Don Juan" d. 14 ooperit ,,Salome", ,,Elektra" 16. Impressionism. a. Peatähelepanu instrumentidel ja orkestri kõlavärvidel. Kindlate piirjoontega meloodia asendub kooskõladega, vormiosade piirid hägustusid. Huviorbiiti tõusis pentatooniline laad ja täistoonlaad. 17. Claude Debussy a. Kõige mõjukam impressionist, Rooma preemia b. I impressionistlik teos Sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna" c. Klaverimuusikas ,,Prelüüdid", ,,Kujundid" d. Ooper ,,Pelleas ja Melisandi" 18. Maurice Ravel a. Prantsuse-Baski, Hispaania kultuuri armastus b. Kasutas erksaid ja aktiivseid rütme c. Tuntuim "Boolero" d. Orkestrimuusika "Hispaania rapsoodia", "Hane-ema" e. 2 klaverikontserti (D-duur ainult vasakule käele) 19