igaveseks allilma, kus neid valvasid samad koletised, kelle Kronos ise varem luku taha oli pannud. Selle sõja jooksul sai Zeus kükloopide käest ka kõuemürina ja välgunooled ,millest kujunesid tema peamised relvad ja hilisemad sümbolid. Ka Zeusi vennad Hades ja Poseidon said oma sümbolrelvad selle sõja käigus. Kuigi maailma valitsemine oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele, pidid nad ülemvõimu tagamiseks võitlema ka hirmuäratavate hiiglastega ning sajapealise koletise Typhoniga. Ka vennad isekeskis jagasid mõjualad omavahel ära loosi teel, nii sai Zeus õigus valitseda taevast, Poseidon merd ja Hades allilma. Zeusist sai kõigi jumalate ja surelike ülemvalitseja. Zeusi armukesed ja järglased Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema
(Hamlyn 1965: 106) Selle sõja jooksul sai Zeus kükloopide käest ka kõuemürina ja välgunooled (thunderbolt and lightning), milledest kujunesid tema peamised relvad ja hilisemad sümbolid. Ka Zeusi vennad Hades ja Poseidon said oma sümbolrelvad selle sõja käigus. (Hamlyn 1965: 106-108) Kuigi maailma valitsemine oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele, pidid nad ülemvõimu tagamiseks võitlema ka gigantide ning sajapealise koletise Typhoniga. Ka vennad isekeskis jagasid mõjualad omavahel ära loosi teel, nii sai Zeus õigus valitseda taevast, Poseidon merd ja Hades allilma. (Fink 2000: 285-286) Zeusist sai kõigi jumalate ja surelike ülemvalitseja, kes ütleb ,,Iliases" oma perekonnale: ,,Olen võimsam ma taevasist kõigist. Või siis proovige, et ise kõik seda näeksite kindlalt: pange kuldne te kett läbi ilmade rippuma taevast ning sest haarates kõik, jumalad nii kui jumalannad, kiskuma hakake! Kuid maha iial
Sõda lõppes Zeusi võiduga ja Kronos koos titaanidega kupatati igaveseks allilma, kus neid valvasid samad koletised, kelle Kronos ise varem luku taha oli pannud. Selle sõja jooksul sai Zeus kükloopide käest ka kõuemürina ja välgunooled, milledest kujunesid tema peamised relvad ja hilisemad sümbolid. Kuigi maailma valitsemine oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele, pidid nad ülemvõimu tagamiseks võitlema ka gigantide ning sajapealise koletise Typhoniga. Ka vennad isekeskis jagasid mõjualad omavahel ära loosi teel, nii sai Zeus õigus valitseda taevast, Poseidon merd ja Hades allilma. 1 ZEUSI ABIELUD Kreeklaste peajumal oli kolm seaduslikku abielu. Esimene abikaasa oli tal Metis, ,,kes teadis kõige rohkem kõigist jumalatest ja surelikest inimestest". Metisega sündis neil tütar Athena, kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia olid ennustanud talle, et ka teda ootab oma
12 neist olid titaanid. Ühel päeval vihastas Uranos titaanide ja sajakäelisete hiiglaste peale ning viskas nad Tartarose pimedasse sügavikku. Ema abiga põgenes sealt Kronos, kes hakkas ise valitsejaks. Hirmust isa needuse vastu neelas Kronos alla oma viis last. Ellu jäi Zeus, kes sündis Kreeta saarel, Dikte mäel ühes koopas. Suuremana päästis Zeus oma vennad ja õed. Toimus suur lahing olümplaste ja titaanide vahel. Peale suurt sõda võistles Zeus Typhoniga. Kõrge Olümpose tippudel oli jumalate eluase. Seal elasid ka seadusejumalannad, kolm saatusejumalannat ja lahke ning helde jumalanna, Fortuna. Hera oli Rhea ja Kronose tütar. Hera kasvas üles hesperiidide maal. Ühel päeval viis Zeus Hera kotka seljas Kreekasse ning pärast sõja lõppu Kronose vastu abiellusid Zeus ja Hera. Hera oli väga armukade ja kui kord Zeusi tähelepanu köitis kaunis printsess Io, tegi Hera kõik, et Iod Zeusist eemale hoida. Kord karistas Zeus
välja ka kõik teised allaneelatud lapsed. Selle sama kivi paigutas Zeus Delfisse, kui ta oli pärast rasket võitlust tõuganud võimult oma isa ning paisanud ta Tartarosse koos talle appitulnud titaanidega. Võit ei oleks olnud võimalik ilma hekatonheirideta, kes suutsid visata üheaegselt kolmsada kivi, ja ilma kükloopideta, kellele Zeus võlgnes tänu välgu ja müristamise eest. Aga Zeusi võim oli ohus veel ka pärast seda, sest ta pidi võitlema gigantidega ja sajapealise koletise Typhoniga maailma valitsemise pärast, mis oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele. Zeusil oli taevas, Poseidonil meri ja Hadesel allilm. (G. Fink 2000 : 285, 286) Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. (Wikipedia, Zeus) 2. ZEUSI ABIELUD JA JÄRELTULIJAD Zeusi esimene abikaasa oli Metis, ,,kes teadis kõige rohkem kõigist jumalaist ja surelikest inimestest". Metisega sündis neil tütar Athena, kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia
Horos oli kõrguste isand. Tal on mitmeid ilminguid. Nt Harueris, sellises ilmingus oli ta Ra poeg ja Sethi vend. Harisieris oli oma ilmingus Isise ja Sethi poeg. Horost kujutatakse aga alati pistrikuna, ta on seotud kõrgustega ning ta on kuningas. Sethi kujutati sageli loomana siga, koer. Teda seostatakse Apet-maoga, kes ähvardas Horost allmaailmas. Enamasti kujutatakse Sethi pika koonuosaga tundmatu loomana, keda nimetatakse tüfooniliseks loomaks (kreeklased seostasid Apet-madu oma Typhoniga, sellest ka tüfooniline loom). Ra laste hulka kuulus Maat, keda võidi kujutada Ra silmana aga enamasti udusulena või väikse jumalannana, kellel udusulg peas. Veel oli Ra laste hulgas Anubis (saakal), kes oli muumiavalmistaja - ta aitas Osirise muumiat Isisel ja Nephthysil valmistada. Ka Hathor oli Ra laps (Hathor Horose koda), kes oli kas lehma kujuline, lehm päikeseketas sarvede vahel või naine, kellel sarved ja sarvede vahel päikeseketas (Ra ja Nuti tütar). Hathor oli
annaabi.ee 
