gustatorius: EVA, gangl. inferius, maitsmistundlikkus keele tagumiselt 1/3 d) Nucl. solitarius: ÜVA, gangl. sup. et inf., keskkõrva, keele tagum. 1/3, kurgukitsuse ja neelu ülaosa limaskesta , tonsilla palatina, sinus caroticus et glomus caroticum e) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA, gangl. superius f) Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA, gangl. superius IX närv väljub piklikajust sulcus dorsolateralise koljuõõnest for. jugulare kaudu. Harud: 1. N. tympanicus 2. R. sinus carotici 3. Rr. pharyngei 4. R. musculi stylopharyngei 5. Rr. tonsillares 6. Rr. linguales 13 3.3.1 N. tympanicus ÜVE Algab gangl. inferiuse piirkonnast, siseneb trummiõõnde (canaliculus tympanicuse kaudu), tõuseb ülespoole ja moodustab nn. caroticotympanicitega plexus tympanicuse. Plexus tympanicus innerveerib trummiõõne ja kuulmetõrve limaskesta koos näärmetega. Sisaldab parasümpaatilisi kiude, mille
jugularis interna ja a koljuõõnest väljaspool- fossula petrosas. preganglionaarsed carotis interna, siis Harud: parasümpaatilised kiud, mis arteri ja oma N tympanicus lülituvad ümber IX närvi juhtlihase- m Algab ganglion inferius'e piirkonnas, siseneb parasümpaatilistes ganglionides- stylopharyngeus'e canaliculus tympanicus'e kaudu trummiõõnde, kus ganglion oticum, väiksesed
silma sulgumisvõimetus jm. 3. N glossopharyngeus 9, 3 vistseraalkaare närv Nucl ambiguus branhiomotoorne (neelu ja pehmesuulae lihased) Nucl salivatorius inf parasümpaatiline/ visteromotroone, ümberlülitus gangliot oticumis Nucl gustatorius maitsetundlikkus keele tagumiselt kolmandikult Nucl solitarius vistserosensoorsed Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad Harud: 1. N tympanicus (vistseromootoorne)plexus tympanicusn petrosus minorümberlülitus ganglion oticumispostganglionaarsed kiud n auricotemporalise koostisesgl parotidea, gll buccales 2. R sinus carotici(mööda a carotis interna) sinus caroticuses baroretseptorid, glomus caroticuses kemoretseptorid. Moodustab vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentse osa. 3
Mis on nende genitiivi lõpp? 1) Millest koosneb omadussõna põhivorm? 2) Kui omadussõna meessoo lõpp on us, siis naissool ja kesksool on need ... 3) Kui naisoost omadussõnal on lõpp is, siis meessoost ja kesksoost omadussõnal on lõpud ... 4) Us, -a, -um ja er, -a, -um-lõpulised omadussõnad kuuluvad ... rühma. 5) -Us-lõpulistel omadussõnadel Gen.Sing. lõpp on ... , -a-lõpulistel on ... ja is või e- lõpulistel on ... . Moodustage Gen.Sing: Rectus, a, um; tympanicus, a, um; incisivus, a, um; superficialis, e; mentalis, e; pyramidalis, e; sphenoidalis, e. 1) Nimetage 3. deklinatsiooni tunnus? 2) Mitmenda deklinatsiooni nimisõnadel on Nom.Pl. lõpp es ? 3) Mis soost nimisõnadel on Nom.Pl. lõpp a ? 4) 2. rühma omadussõnadel Nom.Pl. lõpp on ... 5) 1. rühma naissoost omadussõnadel Gen.Pl. lõpp on ... , kesk- ja meessoost omadussõnadel on ... . 6) 3. deklinatsiooni nimisõnadel Gen.Pl. lõpp on -um ja ... . Um on siis, kui ...
annaabi.ee 
