o kirjavahemärgid: (), [ ]; • funktsionaalsümbolid, mis tähistavad baashulgal määratud funktsioone (nt naturaalarvude hulga N puhul „+” ja „–”). Traditsioonilises loogikas peab sageli arutlema väidete konteksti üle. Predikaatarvutuses on see tegevus ilmutatud ning valemite tähenduse mõistmiseks peab arvestama mitte üksnes formaalsete valemitega, vaid ka kontekstiga. Öeldakse, et predikaatarvutuse valemi tähendus 6 sõltub interpretatsioonist. Nt defineerime predikaadi Txy, tõlgime selle loomulikku keelde x on väiksem kui y ja uurime valemit ∀x ∃y Tyx. I interpretatsioon. Predikaadi Txy baashulgaks on naturaalarvude hulk N ja Txy tähistab seost x < y. Valemit ∀x ∃y Tyx tuleks lugeda „Iga naturaalarvu puhul leidub vähemalt üks sellest väiksem naturaalarv”. See lause on väär. II interpretatsioon. Predikaadi Txy baashulgaks on reaalarvude hulk R ja Txy tähistab seost x < y
naturaalarvude hulga N puhul ,,+" ja ,,"). Traditsioonilises loogikas peab sageli arutlema väidete konteksti üle. Predikaatarvutuses on see tegevus ilmutatud ning valemite tähenduse mõistmiseks peab arvestama mitte üksnes formaalsete valemitega, vaid ka kontekstiga. Öeldakse, et predikaatarvutuse valemi tähendus 6 sõltub interpretatsioonist. Nt defineerime predikaadi Txy, tõlgime selle loomulikku keelde x on väiksem kui y ja uurime valemit x y Tyx. I interpretatsioon. Predikaadi Txy baashulgaks on naturaalarvude hulk N ja Txy tähistab seost x < y. Valemit x y Tyx tuleks lugeda ,,Iga naturaalarvu puhul leidub vähemalt üks sellest väiksem naturaalarv". See lause on väär. II interpretatsioon. Predikaadi Txy baashulgaks on reaalarvude hulk R ja Txy tähistab seost x < y
lausest: Nt: On keegi kes armastab kõiki: xy Axy yx Axy Järeldus: Kõikidel on keegi, kes neid armastab. Nt: On keegi keda kõik armastavad: yxAxy xyAxy Järeldus: Kõikidel on keegi, keda nad armastavad. ÜLESANDEID (Vt Vuksi õpik, N58, ülesanded 89. jj, trükiversioonis 101. jj.) Kumb valem on õige? (Kõigepealt tehke endale selgeks tähistus.) 5.1. Ükski inimene (x) ei tunne (Txy) kõiki juriidilisi seadusi (y). x y ¬Tyx; x y ¬Tyx ; 5.2. Mõned ametnikud on toimunust informeeritud ja neile on antud käitumise instruktsioonid. x ¬( Ix & Kx); x (Ix & Kx); 5.3. Pole olemas inimest, kes ei vääriks advokaadi kaitset. x ¬(Ix ¬Kx); x (Ix Kx) või: ¬x (Ix & ¬Kx); 5.4. Igasugused juriidilised vead on võimalikud. x Px; x y; 5.5. Kõik on kas loodud või kõik on arenenud. x L x A; x Lx x Ax; 5.6
N¨aiteks 70 179 `eitus' algkuju kujutab tantsivat inimest ning m¨ark on seega oma kuju poolest `tantsimise' laen. H¨a¨aldusepoolest v~oiks aga `eitust' siduda Txy m¨argiruumi tasandil m¨arkidega, morfoloogiliselt aga peaks olema esitatud seos ja m¨arkide vahel. Morfoloogilised m¨ argipesad Toimivad v~oimalike supergruppidena, n¨ai- teks `kivi' saab Shirakawa t~olgenduse puhul siduda `puhastusri- tuaalide' m¨argipesaga (lk.92). N¨aeme, et m¨argi morfoloogiline t~olgendamine on valikpunktiks, kust on v~oimalik avada terve hulk s¨ ustemaatiliselt toimivaid seosed. K~oige
annaabi.ee 
