viiendal korrusel. Mõeldud, tehtud- Hugo ja Kai sammusidki viimasele kaubamaja korrusele. Sel korrusel olid enamus uksed lukustatud, vaid üksainus väike uks, mis viis pööningule, oli avatud. Kai ja Hugo läksid väikesest trepist üles pööningule. Nad nägid enda ees väikest tuba. Kai arvas, et nad võiksidki Hugoga kaubamajja elama jääda. Päevasel ajal oma pisikeses kambrikeses elutseda ja öösel mööda erinevaid osakondi ringi tuuseldada. Hugo oli sellega nõus, sest väljaspool kaubamaja ei olnud neil kahel nagunii korralikku elamist ja sõpru, kes nende pärast muretsema võiksid hakata. Üheksa kuu pärast, peale kaubamajja tulekut, sünnitas Kai Hugole lapse. Õnneks laiendati sel ajal kaubamaja, avati uus imikutetarvete sektsioon. Nüüd olid ka kõik vajaminevad kaubad lapsele sammukaugusel olemas. Kai ja Hugo olid oma pereeluga väga rahul. Ühel õhtul teatas Hugo, et tema arvates on
I: Loo peategelane on kange Kalevi ja tedremunast kasvanud Linda noorim laps, Kalevipoeg. Vägilane on teistest kordades suurem. Ka jõudu on tal teistest palju rohkem Kõrvaltegelased on Olevipoeg, Alevipoeg, Sulevipoeg, vetevaim, Soome tuuslar, igat sorti sortsid ja nõiad, kuller, Sarvik-taat, Soome sepp, põrgupiigad, Kalevipoja vennad. Vetevaimu ja Sarvik-taati tahetakse koguaeg tüssata, nendesse ei suhtuta hästi. Nagu ka sortsidesse ja nõidadesse. Soome tuuslargi saab tuuseldada. Üldiselt aga on suhted sõbralikud. M: Ormandama - veriseks hõõruma (näiteks rakmetega) K: Küll käib see Kalevipoeg Soomes, Pihkvas, Viljandimaal ja Lindanise all. Isegi siinsamas, Assamallas, käis kange mees võõra väega jõudu katsumas. A: Tegevus toimub ammustel aegadel. Päris täpset ajajärku ei saa ütelda. Aastaajaks arvan ma olevat suve, või sellist soojemat aega. Kuigi ajastus kui selline tundub väga imelik. Et peks olema
" See on ehk kõige ilmekam näide Ase tüüpilisest käitumisest. Ühelt poolt saab ta aru, et ta poeg käitub valesti, teiselt poolt aga ei suuda ta end kokku võtta, et teda karistada või karistada lasta. Ma saan aru, et see on väga emalik ja tavaliselt emad kalduvadki sellisele käitumisviisile, kuid see siiski ei tähenda, et see õige oleks. Nagu raamat näitab ei too taoline kasvatamine head ei emale ega ka pojale. Mõlemad saavad elu-saatuse käest tuuseldada. Mõnes mõttes tundub Ase käitumine ja suhtumine olevat suhteliselt isekas isegi, sest ta mõtleb rohkem nagu enda peale, mitte aga poja peale. Nimelt on temal kui emal raske ja keeruline ja ebamugav oma poega tema tegude eest vastutama õpetada. Kui ta mõtleks rohkem oma poja peale, siis ta ehk suudaks aru saada, et tegelikult teeb tema leebus Peerile rohkem kahju, kui kasu. Niisiis peaks ta suutma end rohkem kokku võtta, et muuta oma käitumist, see aga on teatavsti ebamugav ja raske.
Kõrtsi juures kabeldi endale tüdruk. Sobiv kanditaat leitigi. Andres lootis kõrtsis Pearut (mees veetis enamuse ajast sakste ruumis) kohata, kuid see kohtumine oli ebameeldiv, sest naabrimees oli ta vastu üleolev. Mehed läksid peaaegu isegi kaklema. IV Pearu tuli alles reedel alanud kõrsiskäigult teisipäeva lõunal koju. Perenaine, kes mõtles juba meest otsima minna, ei jõudnud talle õigel ajal vastu ning seetõttu sõitis mees aia puru. Selle eest sai naine tuuseldada. Naine põgenes mehe eest aita varjule ning pani ukse riivi. Pearu vihastas seetõttu nii hullusti, et oleks kättemaksuks peaaegu kaevu urineeerinud, aga sulane suutis ta ümber veenda. Hiljem tahtis Pearu ka Anrese poole minna, aga perenaine takistas teda. V Veeti kive ja alustatu kraavi kaevamist. Kuid peagi jõuti naabri maani ning Andresel tuli minna Pearuga sel teemal rääkima. Mõne aja pärast esitas Pearu oma tingimused ( krrav asugu
Teose intriig tuleneb konfliktist peategelase ja kollektiivse kõrvaltegelase vahel. Võitlus kollidega võidetakse jutus ,,Kapiukse kollid" siis, kui peategelasel läheb korda koondada enesele appi laialipillatud ja lohakilejäetud mänguasjad. Jutus ,,Kapiukse kollid jälle platsis" saabub kollide üle võit siis, kui ehitusplatsil laiuv prügimägi on ühiste jõududega ära koristatud, nii et kollidel pole enam kuhugile peituda ega kuskil tuuseldada. Mõlemal lool on õnnelik lõpp, headus (asjade korrastamine) võidab kurjuse (lohakust otsivad kollid). Lapspeategelane õpib toimunud sündmustest ja lugejale öeldakse etteteadvalt, et ta ei jäta tulevikus enam kunagi asju laokile. Täiskasvanust peategelase puhul jääb lõpp avatuks, me ei saa teada, kas onu Peeter muutub korralikuks või ei tee 34 ta sellest loost mingeid järeldusi.
annaabi.ee 
