(Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) 1912.aastal lisandus kohustuliku ainena sõjaline ettevalmistus, ning I maailmasõja ajal vähendati võõrkeele ja filosoofia eelkursuse tunde ning suurendati Venemaa ajaloole ja geograafiale pühendatud tundide arvu. Õppetööd iseloomustas formaalne ainekäsitlus ja tuupimine. Aastal 1907-1914 Nikolai I gümnaasiumis õppinud ja hiljem pedagoogina töötanud Ernst Nurm meenutab: „Ainult õpik, õpik!“ Tänu tuupimisele avaldas olukord negatiivset mõju õpilastele ning tänu sellele oli väljalangemine suur. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) Küpsuseksamid algasid aprilli lõpul ning kestsid juuni alguseni, pidulik lõpuaktus toimus juunis. Vana kombe kohaselt pidas lennu üks lõpetajatest seal ladinakeelse kõne. Pedagoogikanõukogu autasustas kuldaurahaga lõpetajaid, kelle kõik hinded küpsustunnistusel olid väga head. Hõbemedali said õpilased kui neil olid head hinded, kuid mitte vene keeles
Kuigi Rousseau pakkus ,,Ühiskondlikus lepingus" välja lahenduse, kuidas ühiskonda ja loodust suhestada, leides parimaks võimaluseks linniriikide moodustamise, tekitab see ,,lahendus" uusi probleeme, milleks on linnriikide moodustamine. Mõningad praktilised nõuanded me oleme Rousseau'lt siiski saanud. Nõnda oli teoses ,,Emile ehk kasvatusest" räägitud lapse loomupärasest õigusest olla laps. Rousseau oli vastu ka teadmiste tuupimisele lapsele pähe ning rõhutas, et kasvatuses tuleb edasi minna lapse tingimusel. Üldiselt on Rousseau' filosoofia teoreetiliselt väga ilus ja paljulubav, ent praktiliselt peaaegu et võimatu. Ei saa me ju minna uuesti linnriikide aega ega metsas elada, käpuli toitu otsides. Progress on juba toimunud ja Rousseau' järgi on kahju juba tehtud. Tsivilisatsiooni tagurpidi liikuma panna ega aega tagasi keerata paraku ei saa. 7
Tüdrukud rohisid lillepeenraid. Kui keegi tegi pahandust, siis pidi ta lisatöid tegema. Üks lõbus lugu juhtus 5.klassis, kui mu isa ajas koridori peal oma sõpra Aldot taga. Järsku tuli nurga tagant välja director ja Aldo jooksis talle otse kõhtu. Mu isa jäi aga rahulikuks nagu oleks kõik normaalne. Aldo viidi direktori kabinetti, kus teda ootas ees pikk jutuajamine. Kokkuvõttes oli kooliskäimine lõbus. Isale meeldis seal sellepärast, sest suurt rõhku ei pandud tuupimisele, vaid praktilisele tööle, mis teda hiljem elus väga palju aidanud on. 8 4. Minu senised mälestused koolielust Minu koolitee algas 1996. aastal. Mina õpin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis. See asub Võru linnas ja on maakonna suurim kool. Koolis on 12 klassi. Eksamid algavad kaheksandast klassist ning 9-nda klassi lõpus on katsed, kus vaadatakse, kuhu kooli saad edasi õppima minna. Meie kooli saavad sisse ainult parimad.
sealhulgas ajurünnakute ja diskussioonide kasutamisel.(Krull, 2000) 7 4. Situatiivne õppimine ja autentsed õppeülesanded Oluliseks peetakse tegevuslike ja tingimuslike teadmiste omandamist. Tingimuslike teadmiste all peetakse silmas teadmiseid oskuste kasutamise ajastamisest ja viisist ehk kuidas ja mis ajal kasutada oskusi. Ei panda rõhku mõistete, faktide ja üldistuste tuupimisele. Õppimine peab toimuma võimalikult looduslikus keskkonnas. Koolikeskkond on tehislik keskkond ning hoolimata sotsiaalsust tagavate rühmatööde kasutamisest ei taga see keskkond rakendamise teadmisi ega ka –oskuseid. (Krull, 2000) Uurimused kodus ja töökeskkonnas õppimise kohta on toonud välja, et õppimine erineb oluliselt formaalsest koolis õppimisest. Väljaspool kooli toimuv õppimine on aga võetav kui protsess ning selle protsessi toodang on protsessi endaga tihedalt seotud
annaabi.ee 
