Moraal on inimeste või kultuuride kokkuleppelised tavad, reeglid või praktika. Moraalinormid on mitteformaalsed. Moraalinormide täitmise tagavad välimised ja sisemised sanktsioonid: ·välised sanktsioonid on teiste inimeste suhtumine ja reaktsioonid, reputatsioon teiste inimeste silmis ·sisemised sanktsioonid on häbitunne, südametunnistusepiinad Moraalinormid on universaalsed. Moraalinormide kohustuslikkust põhjendatakse inimese mõistuse, vastastikkuse kokkuleppe ning kasulikkusega. Tuummoraal e 10 põhimõtet, mis on tarvilikud eluks õitsvas kogukonnas 1. ära tapa süütuid inimesi 2. ära põhjusta asjatut valu ega kannatusi 3. ära varasta ega peta 4. pea oma lubadusi ja austa oma kokkuleppeid 5. ära jäta teisi inimesi ilma nende vabadusest 6. räägi tõtt või vähemalt ära valeta 7. ole õiglane, kohtle võrdseid võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt 8. ole tänulik abi eest 9. aita teisi inimesi 10.allu seadustele Religiooninormid
· Tõelised kohustused, mis peavad siiski võistlema teiste kohustustega ning mõnikord nende ees taanduma. · Prima facie oleks küll olnud õige tegu, kuid pärast uute asjaolude arvesse võtmist enam mitte. Kitsendatud objektivism Kui suudame näidata, et on vähemalt üks moraaliprintsiip, mis on siduv kõigi inimeste jaoks kõikjal, siis oleme näidanud, et relativism on tõenäoliselt väär ja kitsendatud objektivism tõene. Selle kandidaadid: Kuldreegel; tuummoraal, printsiibid, mis on tarvilikud heaks eluks õitsvas inimkogukonnas. Universaalse eetika otsinguil · Püüd näidata, et kuigi moraalireeglid ja- normid erinevad ajas ja ruumis, ei tähenda see, et peaksime pooldama eetilist relativismi. · Eetilisele relativismile vastanduvad nii objektivism kui ka pluralism. · Püüd näidata, et on võimalik identifitseerida universaalsed moraalsed väärtused, mida saab õigustada objektiivsetelt alustelt. Objektivismi poolt:
Teiste kultuuride tavasid tuleb austada. · Taunitakse etnotsentrismi teiste kultuuride tõlgendamist ja hindamist oma kultuuri uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Kombed vs põhiväärtused · Kui fundamentaalselt moraalinormid kultuurides erinevad? · Erinevate kommete taga võivad olla sarnased põhiväärtused. · Kommete erinevus võib tuleneda keskkonnatingimustest, faktilistest või religioossetest uskumustest vm. Tuummoraal · Teatud põhiväärtuste tunnistamiseta on ühiskondade koospüsimine ja inimeste koostöö praktiliselt võimatu. · Nt järglaste eest hoolitsemise nõue, valetamise keeld, mõrva keeld. Deskriptiivse ja metaeetilise teesi seos? Metaeetilist teesi ei saa järeldada deskriptiivsest: sellest, et erinevatel kultuuridel on erinevad moraalikoodeksid, ei järeldu, et objektiivset moraali ei ole olemas.
tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsiip. Nt ehkki õiglus printsiip võib üldiselt üles kaaluda heasoovlikkus printsiibi, tuleb ette olukordi, kus saaks teha tohutu hulga head, ohverdades väikese hulga õiglust; Tõelised kohustused, mis peavad siiski võistlema teiste kohustustega ning mõnikord nende ees taanduma. Prima facie oleks küll olnud õige tegu, kuid pärast uute asjaolude arvesse võtmist enam mitte. Tuummoraal, printsiibid, mis on tarvilikud heaks eluks õitsvas inimkogukonnas. 32. Millega tegelevad hea elu teooriad ? Küsimustega ·Mis teeb inimeste elu üldse elamisväärseks? ·Erinevad inimesed tahavad erinevaid asju, aga kõik tahavad olla õnnelikud? ·Mis on õnn? Mis on hea elu? ·Aristoteles: hea elu on vaimse tegevusega täidetud elu ·Seneca: hea elu on vooruslik elu ·Leibnitz: hea elu on oma võimete pidev täiendamine Mitte elu ise pole väärtuslik vaid ainult hea elu