*Michelson-Morley katse tulemused: tulemus oli üllatav ja seletamatu. Kõigepealt tuli loobuda maailmaeetri hüpoteesist. Valgus levib ka tühjas ruumis. Erirelatiivsusteooria: Kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis intertsiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega c.*Valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks ühesugune *Aeg ja Ruum: Aeg on ühemõõtmeline, st kirjeldatav ühe arvuga. Ruum seevastu kolmemõõtmeline. Punkti asukoha leidmiseks tuumis on vaja kolme arvu tema koordinaate. Punkti käsitlemiseks peame käsitlema nii aega kui ruumi. Seepärast on otstarbekas võtta kokku need üheks mõisteks aegruumiks. Kinemaatiline tegur näitab aja aeglustumist ehk mitu korda kulgevad protsessid aeglasemalt juhul kui vaadelda neid liikuvas süsteemis. *Aja aeglustumine: (kaksikute paradoks) nähtus, milles igale vaatlejale tundub, et kõigis teistes süsteemides on aja kulg aeglustunud. *Pikkuste
Need asusid kõikides Rooma linnades. Väga paljudes riikides ja maades leidus templeid, mis olid enamasti jumalatele püstitatud. Naos tähendab erinevates maades erinevaid asju. Roomas tähendas see kas näoga tänaa poole olevat poodi või templisiset kambrit. Teistes maades hoopis midagi muud. Vanaroomas leidus ka akvedukte. Akvedukt on vanarooma arhitektuuris elamu keskne ruum. Seda sõna on hiljem hakatud kasutama lähedaste nähtuste kohta. Tuumis oli algselt ka lahtine kolle, mille suits väljus katuseava kaudu. Kasutatud kirjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Romaani_stiil 2) ENE raamatud 3) Jaak kangilaski 4) http://en.wikipedia.org/wiki/Cella 06.04.2010
Keha m tegi nihke edasi ja tagasi. Keha m on aga tegelikult uues ruumi ( ja seega ka aja ) asukohas, kuigi K suhtes seda näha ei ole. Seda tõestab K´ suhtes liikumine. Kuna tegemist on uue ruumi asukohaga, siis on ka uus ajamoment. Näiliselt on keha m K suhtes endises asukohas ruumis, kuid tegelikult seda ei ole. Nö. tõeline endine asukoht ( seega ka endine ajahetk ) jääb K-st väljapoole see jääb K´ ,,otsesesse" ulatusse. K suhtes liikus m nagu tagasi ( endisesse asukohta tuumis ), kuid tegelikult mitte. Ta liikus hoopis edasi. Seda tõestab K´ suhtes vaatlemine. Kehade m ja M näilised liikumised tulevad sellest, kui vaadelda neid K suhtes. Tõelised nihked aga siis kui K´ suhtes. K liigub K´ suhtes v1 ja kehad m ning M asuvad selle K sees. Albert Einsteini relatiivsusteoorias on nii, et keha saab minna ( tagasi ) endistesse ruumipunktidesse ( x,y,z ), kuid mitte ( tagasi ) endistesse ajahetkedesse ( t ). Tundub, et tegelikult ei ole see nii. Vähemalt mitte
Keha m tegi nihke edasi ja tagasi. Keha m on aga tegelikult uues ruumi ( ja seega ka aja ) asukohas, kuigi K suhtes seda näha ei ole. Seda tõestab K´ suhtes liikumine. Kuna tegemist on uue ruumi asukohaga, siis on ka uus ajamoment. Näiliselt on keha m K suhtes endises asukohas ruumis, kuid tegelikult seda ei ole. Nö. tõeline endine asukoht ( seega ka endine ajahetk ) jääb K-st väljapoole see jääb K´ ,,otsesesse" ulatusse. K suhtes liikus m nagu tagasi ( endisesse asukohta tuumis ), kuid tegelikult mitte. Ta liikus hoopis edasi. Seda tõestab K´ suhtes vaatlemine. Kehade m ja M näilised liikumised tulevad sellest, kui vaadelda neid K suhtes. Tõelised nihked aga siis kui K´ suhtes. K liigub K´ suhtes v1 ja kehad m ning M asuvad selle K sees. Albert Einsteini relatiivsusteoorias on nii, et keha saab minna ( tagasi ) endistesse ruumipunktidesse ( x,y,z ), kuid mitte ( tagasi ) endistesse ajahetkedesse ( t ). Tundub, et tegelikult ei ole see nii. Vähemalt mitte
Keha m on aga tegelikult uues ruumi ( ja seega ka aja ) asukohas, kuigi K suhtes seda näha ei ole. Seda tõestab K´ suhtes liikumine. Kuna tegemist on uue ruumi asukohaga, siis on ka uus ajamoment. Näiliselt on keha m K suhtes endises asukohas ruumis, kuid tegelikult seda ei ole. Nö. tõeline endine asukoht ( seega ka endine ajahetk ) jääb K-st väljapoole – see jääb K´ „otsesesse“ ulatusse. K suhtes liikus m nagu tagasi ( endisesse asukohta tuumis ), kuid tegelikult mitte. Ta liikus hoopis edasi. Seda tõestab K´ suhtes vaatlemine. Kehade m ja M näilised liikumised tulevad sellest, kui vaadelda neid K suhtes. Tõelised nihked aga siis kui K´ suhtes. K liigub K´ suhtes v1 ja kehad m ning M asuvad selle K sees. Albert Einsteini relatiivsusteoorias on nii, et keha saab minna ( tagasi ) endistesse ruumipunktidesse ( x,y,z ), kuid mitte ( tagasi ) endistesse ajahetkedesse ( t ). Tundub, et tegelikult ei ole see nii. Vähemalt mitte
annaabi.ee 
