ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kõige väärtuslikumateks peetakse põllumaad ja ehitiste all olevat maad, mille tootlikkuse näitaja on 2,2. 49. Kuidas on seotud ökoloogiline jalajälg ja säästev areng? Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas. 50. Millised on säästva arengu tuumikelemendid? Tuumikelemendid: rahuldada kõikide olendite põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard saavutada õiglasem elustandard nii inimpopulatsiooni sees kui populatsioonide vahel suhtuda suure ettevaatusega tegelikku või potentsiaalsesse bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse ja looduse isetaastumisvõime kahjustumisse nii lokaalselt kui globaalselt areng ei tohi kahjustada tulevaste põlvkondade elustandardit ja tarbimist praeguselvõi paremal tasemel 51
hinnatakse näitajaga 0,36. Keskmise maapinna väärtuse hinne on 1. Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on aga 6,4 gha/in a. 49. Kuidas on seotud ökoloogiline jalajälg ja säästev areng? Mida väiksem on ökoloogiline jalajälg, seda suurem on tõenäosus mahtuda säästva arengu parameetritesse 50. Millised on säästva arengu tuumikelemendid? Säästev areng on normatiivne kontseptsioon, mille abil hinnatakse muutusi elamistingimustes (elutingimustes). Brundtlandi komisjon toob välja 4 aspekti:1) rahuldada kõikide olendite (living beings) põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard (Development) 2) saavutada õiglasem (equitable) elustandard nii inimpopulatsiooni sees kui populatsioonide vahel (globaalselt) (Development) 3) suhtuda suure ettevaatusega tegelikku või
Muutlikkus > vajalik paindlikkus. KKÕ põhiprintsiibid : KKÕ põhiprintsiipide vajadus: Regulatsioon, millega kaasneb rakendamise paindlikkus, Rahvusvahelisel tasandil kerge kokku leppida aluspõhimõtetes, Eesmärgile orienteeritus toob kaasa killustatuse KKÕ peab hõlmama: Ka neid KK-elemente, mis ei oma majanduslikku väärtust, KK- elemente nende vastastikuses seoses, Rahvusvahelist koostööd > Vajalik põhiprintsiipide olemasolu. Säästev areng ja selle tuumikelemendid, nt. põlvkondadevaheline õiglus, Saastaja maksab, Ettevaatus ja ennetamine, s.h. Piirideülese KK-kahju vältimine, KK-mõjude hindamine, Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine, Õigus puhtale keskkonnale. Ühised, kuid erinevad kohustused, Abistavad printsiibid, nt. BAT , EL tasandil rõhutatakse lisaks veel järgmiseid põhimõtteid: Lähedus, Subsidiaarsus, KKP eesmärkide integreerimine teistesse poliitikatesse.
Maailma looduskaitse strateegia tegeles ökoloogilise jätkusuutlikkusega kitsamas mõttes ilma ambitsioonideta kaasata majandust, poliitikat ja ühiskonda. Säästva arengu mõiste sai laiema tähenduse raportis Meie ühine tulevik (Our Common Future), mis avaldati Maailma keskkonna- ja arengukomisjoni poolt (World Comission on Environment and Development, WCED) 1987. aastal ning on tuntud Brundtlandi raporti nime all. Säästva arengu tuumikelemendid: 1) rahuldada kõikide olendite (living beings) põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard (Development) 2) saavutada õiglasem (equitable) elustandard nii inimpopulatsiooni sees kui populatsioonide vahel (globaalselt) (Development) 3) suhtuda suure ettevaatusega tegelikku või potentsiaalsesse bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse ja looduse isetaastumisvõime kahjustumisse nii lokaalselt kui globaalselt (Sustainability)
annaabi.ee 
