venekeelset ,,punast" ajakirjandust. Eesti vabariigi loomine 1918. Aastal on tähtis kogu maailmale. Sest kui me oleksime siiani vene võimu all, siis oleks venelastel võimalik ka okupeerida Läti ning Leedu ja sealt edasi kogu Euroopa peale minna. Kuid kuna Eestil on piisavalt tugev Kaitsevägi, siis pole Venemaal võimalustki Eestit jälle okupeerida. Küllalt tugevalt on arenenud sõjatehnika ning nüüd käivad peamised sõjad Aatom- ja tuumapommidega ning venelastel on päris tohutult neid, siis miks mitte lasta Eesti nende relvadega pilbasteks? Venelased ei saa seda selle pärast teha, et selles loodusvööndis kus me oleme on valdavad lääne tuuled ning suurem osa radioaktiivsusest hõljuks venemaale tagasi. Eesti vabariigi loomine tähendab tugevalt mulle mu sõpru ning perekonda. Eestis on kindlasti parem elada, sest me kõik oleme kuulnud mis toimub venemaal.
aastal Ameerikas kasutusele esimene tuumapomm, peagi oli ka NSV selle pommiga tuttav. Mõni aasta hiljem loodi veelgi võimsam termotuumapomm. 1950. aastatel katsetati esimesi kaugmaarakette, mis võisid pommi igasse maailmanurka toimetada. Relvastumine läks nii totralt suureks, et tuumapommidega oleks võimalik olnud maakera mitu korda õhku lasta. NSV Liit isoleeris ennast relvajõudude abiga täielikult muust maailmast. Churchill nimetas Ida ja Läänt eraldavat piiri, mille NSV Liit lõi, ühes oma kõnes raudseks eesriideks
Sõjategevuses ainult kaks (Hiroshima ja Nagasaki Jaapani linnades 1945. aastal). Külma sõja ajal oli maailmas 6 tuumariiki- Nõukogude Liit, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina, India. (Õun, 2008, lk 64) Külma sõja suurimaks probleemiks oli võidurelvastumine- nii NSVL kui ka USA hakkasid tootma kontinendivahelisi rakke, mis võisid saata tuumalõhkelaenguid igasse maailma nurka. Vastaspoolt hoiti pidevas hirmus. Tuumafüüsikud said aru tuumapommidega kaasnevast sügavamast poolest ja et nüüd on võimalik ka ''isetehtud'' maailmalõpp. 1. Tuumapommid Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb aatomituumade lõhustumisel. Olemas on 3 liiki tuumapomme; termotuumapommid (vesinikupommid), neutronpommid ning kombineeritud tuumarelvad. Tavaliselt kasutatkse tuumapommi kütusena plutoonium-239, kuid esimestel tuumapommidel kasutati väiksema laenguga uraan-235
*hukkunud umbes 6 miljonit *27.01 mälestuspäev NL kuriteod *Katõni mõrv- lasti maha üle 20 000 Punaarmee kätte vangi langenud Poola sõduri ja ohvitseri *küüditamine- 41. suvel Balti riikidest üle 50 000 inimese Siberisse, Krimmi tatarlased ja tsetseenid; Poolast, Lääne-Ukrainast ja Lääne- Valgevenest Siberisse üle miljoni *terror Ida- Euroopas 1944-45- Saksa ter. surmati külade kaupa *Dresdeni pommitamineliitlaste poolt 1945 kevadel *Hiroshima ja Nagasaki tuumapommidega hävitamine Vastupanuliikumine *esmakordne nähtus *De Gaulle ja la Resistance- Pr. *Wallenberg- üritas hukule määratud juute sakslaste käest ära osta ning päästis nii tuhandeid inimesi *Tito- Jugoslaavia vastupanuliikumise juht *Saksamaal- rahulolematus Hitleriga, 20.07.44 asetas Stauffenberg Hitleri peakorterisse pommi, kerged vigastused; järgnes puhastus kõrgemate Saksa sõjaväelaste seas *Kesk- ja Ida- Euroopas: NL tahe lääneriike okupeerida, takistas nende riikide
enesetapuga. 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus ja sõda Euroopas oli lõppenud. Jaapani vastupanu Hoolimata sõjalisest kaotusest jätkas Jaapan 1944. ägedat vastupanu. USA vallutas väiksemad Jaapani saared ja alustas sealt suuremate saarte lauspommitamist. Varel oli USA palunud NL abi Jaapani hävitamisel. Stalin oli kohe nõus sõda alustama. Tegelikult kasutas USA Jaapaniga sõja lõpetamiseks tuumapomme, ega vajanud NL abi (6. august Hiroshima ja 9. august Nagasaki). USA tuumapommidega tegelemist nim. operatsioon ,,Manhatteniks". Sellest hoolimata alustas Stalin 9. augustil Jaapani vastu sõda ja vallutas osa Jaapani alasid (Kuriili saared). 15. augustil Jaapan lõpetas sõjategevuse. 2. septembril 1945 Jaapan allkirjastas allaandmise ja II MS lõppes. Konverentsid ja lepingud 1941. aastal Atlandi harta USA Roosevelt ja Suurbritannia Churchill: · Ei soovi endale sõjas ühtegi territooriumi
5. Ehitati NSVL poolt Berliini blokaad, mis eraldas ida ja lääne GERi. Põgenikud põgenesid idast-läände. Müür ehitati ümber Lääne-Berliini, see püsis 1961-1989. Kuuba kriis 1. Kuuba 2. 1962 3. Kuuba ( NSVL toetus) vs, USA (Kennedy) 4. 1959. F. Castro tuli võimule, Castro kukutakse võimult pommidega (*film). USA sõjalaevad blokeerivad Kuuba, omakorda tuleb NSVL Hrustsov. Castro ja H head suhted, NSVL toetas tuumapommidega ise eitas seda USAle. 5. Oldi kõige lähemal 3. MS puhkemisele aga Kennedy, teadvustas kogu inimkonda võimalikust tuumasõjast ja oldi ootel. USA ähvardas rünnata ja Moskva andis järele. NSVL tunnustas USA kontrolljoont- lubas raketibaasid likvideerida- USA ei rünnanud Castro reziimi. Vietnami sõda 1. Vietnam 2. 1964- 1973, sellele järgnes kodusõda-lõpp 1975 3
annaabi.ee 
