heterosiirde vaheline kiht (heterolaseris). Dioodlaserid on väikseimad (kiirguri mõõtmed umbes 0,1 mm), ökonoomseimad (kasutegur on 50%) ning kasutatavaimad nüüdislaserid (üle 90% aastas toodetavate laserite arvust 1990. a. andmetel). Eelistatakse heterolasereid kui tõhusamaid. Röntgenlaserid Röntgenlasereis (raserid) on kiirguriks paljukordselt ioniseeritud aatomite plasma, mida tekitatakse ülivõimsate optiliste laserite või koguni tuumaplahvatusega. Elektronide ja ioonide järkjärgulisel taasühinemisel või ioonide põrkergastusel pöördhõivestuvad aatomite siseelektronkatted ja selle tagajärjel tekib stimuleeritud röntgenkiirgus. Resonaatoripeegleina võivad toimida näiteks kristallvõred. Röntgenkiirte võimalikke rakendusi on näiteks mikroobjektide holograafia ja laserrelv. Rubiinlaser, selle töö ja ehitus Pööratud jaotuse põhimõte realiseeriti esmakordselt rubiinlaseris (praegu kõige levinumad
sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid, et kiirendada nendevahelist infovahetust. Internetti võib seega pidada tüüpiliseks külma sõja produktiks. Alles hiljem võeti internet kasutusse ka tsiviilalal. · Kasutusvaldkonnast tingituna konstrueeriti võrk nii, et mitte ühegi arvuti rivist välja viimine ei kutsuks esile kogu võrgu halvangut. Seega tuli võrk ehitada üles hajuspõhimõttel, ilma kindla keskuseta, mille vaenlane oleks saanud ühe tuumaplahvatusega hävitada. Seepärast nimetataksegi Internetti vahel naljatades võrguks, mis on võimeline töötama ka pärast tuumasõda. · Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ning kandis ARPANet'i nime seda vedava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi. · Peagi võrk aga suurenes sinna liitunud uute arvutite arvel. 1972 kuulus ARPANeti näiteks 37
Optilise resonaatori kaasabil hakkab süsteem genereerima. Elektronlaserid on kiirendiga ühendatud suured seadmed, nende eelised on kiirguse suur intensiivsus ja lainepikkuse sujuv reguleeritavus vahemikus raadiolainetest valguslaineteni. 6 Röntgenlasereis (raserid) on kiirguriks paljukordselt ioniseeritud aatomite plasma, mida tekitatakse ülivõimsate optiliste laserite või koguni tuumaplahvatusega ja selle tagajärjel tekib stimuleeritud röntgenkiirgus. Röntgenkiirte võimalikke rakendusi on näiteks mikroobjektide holograafia ja laserrelv. Töös olevad laserite tüübid Hetkel üritatavad erinevad teadlased luua gammalaserit, mille töö põhineks radioaktiivsete aatomituumade energiatasemete vahelistel stimuleeritud siiretel. Eeskätt püütakse rakendada Mössbaueri efekti andvaid tuumi, ergastina kasutatakse neutron- või gammakiirgust.pikkuse sujuv muudetavus laias vahemikus
sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid, et kiirendada nendevahelist infovahetust. Internetti võib seega pidada tüüpiliseks külma sõja produktiks. Alles hiljem võeti internet kasutusse ka tsiviilalal. Kasutusvaldkonnast tingituna konstrueeriti võrk nii, et mitte ühegi arvuti rivist välja viimine ei kutsuks esile kogu võrgu halvangut. Seega tuli võrk ehitada üles hajuspõhimõttel, ilma kindla keskuseta, mille vaenlane oleks saanud ühe tuumaplahvatusega hävitada. Seepärast nimetataksegi Internetti vahel naljatades võrguks, mis on võimeline töötama ka pärast tuumasõda. Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ning kandis ARPANet'i nime seda vedava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi. Peagi võrk aga suurenes sinna liitunud uute arvutite arvel
MAAVÄRIN – maapinna vappumine ja kõikumine, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maapinna võnked, mis on tingitud (95%) laamade liikumisest. (Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED. Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad). Maavärinad võivad kaasneda ka koobaste ja kaevanduste sissekukkumisega, vulkaanipursetega, maa-aluse tuumaplahvatusega. EPITSENTER – koht maavärina kohal. See on maavärina keskus e. kese. Siin on purustused kõige suuremad (seismelised lained jõuavad siia kõige kiiremini). HÜPOTSENTER - koht maa sisemuses, kus kivimid üksteise suhtes nihkuvad ja sellega maavärina põhjustavad (koht maapõues, kus hakkab kivimite rebestumine). See on maavärina kolle e. fookus . http://www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/geo.html 5.1
Mõningail tingimustel rühmitub elektronikimp ondulaatoris elektronisalkade jadaks, mis kiirgab koherentselt. Optilise resonaatori kaasabil hakkab süsteem genereerima. Elektronlaserid on kiirendiga ühendatud suured seadmed, nende eelised on kiirguse suur intensiivsus ja lainepikkuse sujuv reguleeritavus vahemikus raadiolainetest valguslaineteni. Röntgenlasereis (raserid) on kiirguriks paljukordselt ioniseeritud aatomite plasma, mida tekitatakse ülivõimsate optiliste laserite või koguni tuumaplahvatusega. Elektronide ja ioonide järkjärgulisel taasühinemisel või ioonide põrkergastusel pöördhõivestuvad aatomite siseelektronkatted ja selle tagajärjel tekib stimuleeritud röntgenkiirgus. Resonaatoripeegleina võivad toimida näiteks kristallvõred. Röntgenkiirte võimalikke rakendusi on näiteks mikroobjektide holograafia ja laserrelv. Üritatakse luua gammalaserit (1990.a. andmetel), mille töö põhineks radioaktiivsete aatomituumade energiatasemete vahelistel stimuleeritud siiretel
ja ekspluateerimine naeruväärselt odav. Ta valgus on monokromaatiline, kuigi mitte väga hele, ja koherentne väärtuslik abimees mitmete optiliste uurimustööde puhul. Mõõtmetelt üsna tillukesed, nii et neid saab koguni käes hoida."8 4.3 Röntgen laser Röntgenlasereis (raserid) on kiirguriks paljukordselt ioniseeritud aatomite plasma, mida tekitatakse ülivõimsate optiliste laserite või koguni tuumaplahvatusega. Elektronide ja ioonide järkjärgulisel taasühinemisel või ioonide põrkergastusel pöördhõivestuvad aatomite siseelektronkatted ja selle tagajärjel tekib stimuleeritud röntgenkiirgus. Resonaatoripeegleina võivad toimida näiteks kristallvõred. Röntgenkiirte võimalikke rakendusi on näiteks mikroobjektide holograafia ja laserrelv.9 4.4 Värvilaser Vedeliklasereist on käibel eeskätt värvlaserid, nende aktiivaine on orgaanilise värvaine lagus,
Mõningail tingimustel rühmitub elektronikimp ondulaatoris elektronisalkade jadaks, mis kiirgab koherentselt. Optilise resonaatori kaasabil hakkab süsteem genereerima. Elektronlaserid on kiirendiga ühendatud suured seadmed, nende eelised on kiirguse suur intensiivsus ja lainepikkuse sujuv reguleeritavus vahemikus raadiolainetest valguslaineteni. Röntgenlasereis (raserid) on kiirguriks paljukordselt ioniseeritud aatomite plasma, mida tekitatakse ülivõimsate optiliste laserite või koguni tuumaplahvatusega. Elektronide ja ioonide järkjärgulisel taasühinemisel või ioonide põrkergastusel pöördhõivestuvad aatomite siseelektronkatted ja selle tagajärjel tekib stimuleeritud röntgenkiirgus. Resonaatoripeegleina võivad toimida näiteks kristallvõred. Röntgenkiirte võimalikke rakendusi on näiteks mikroobjektide holograafia ja laserrelv. Üritatakse luua gammalaserit (1990.a. andmetel), mille töö põhineks radioaktiivsete aatomituumade energiatasemete vahelistel stimuleeritud siiretel
1971 - Luuakse Lahemaa rahvuspark - esimene rahvuspark Nõukogude Liidus. 1972 - Torontos korraldatakse väliseestlaste poolt ESTO 72. ETV alustab värvisaadete edastamist. Tallinnas valmib Viru hotell - eesti esimese pilvelõhkuja püstitasid Soomlased. 1973 - Tallinnas hakatakse ehitama Väike-õismäed. Kosmosesse jõuab esimene eesti verd mees - USA astronaut Jack R. Lousma. 25.10.1976 - toimub Osmussaare maavärin. Paljud arvavad, et tegemist võis olla tuumaplahvatusega. 1977 - hakatakse ehitama Lasnamäge. 05.10.1978 -Põlva lähedal hukkub viimane teadaolev metsavend - August Sabe ehk Arumäe Andres. 1980 - Tallinnas toimub olümpiamängude purjeregatt. Stockholmis peetakse ESTO koos vabaduskruiisiga Läänemerel. Noorte seas teeb ilma Propeller. 1980 sügis - Kadriorus toimunud ETV ja ER vaheline jalgpallimats koos Propa esinemisega lõppeb õpilasrahutustega Tallinnas ja Tartus. 1981 - valmib Tallinna teletorn (314m).
annaabi.ee 
