Terved rakud saavad samuti kiiritusest mõjutatud, aga erinevalt vähirakkudest, 14 taastub enamik neist ravi mõjust. Kuna kiiritusravi on lokaalse toimega, siis ei ole välistatud ka edasine vähirakkude kasv või paljunemine. [3] Tänapäeval võimaldab tuumameditsiin uurida praktiliselt kõiki inimorganite süsteeme ja on leidnud kasutuse neuroloogias, kardioloogias, onkoloogias, pulmonoloogias ning teistes meditsiini harudes. Tuumameditsiini meetodid võimaldavad uurida organite verevarustust, neerude funktsioneerimist, peaaju rakke, sapi metabolismi jm. [3] 4.2. Tuumaenergia militaarotstarbeline kasutamine Laevadel tuumaenergia kasutusele võtmine oli revolutsioonilise tähendusega kogu meresõidu ajaloos. Esimese laeva tuumareaktori töö algas juba 1940. aastal ja esimest sellelaadset reaktorit katsetati USA-s 1953. aastal. Esimene tuumalaev USS Nautilus läks merele 1955 aastal. Esimene
November 1922 – 2 September 2001) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi südamekirurg, kes 1967. aastal tegi maailma esimese eduka südamesiirdamisoperatsiooni. Teda huvitasid lahtised südamelõikused ning ta valmistas esimese südame tehisklapi. Aastal 1967, pärast edukaid südamesiirdamisi koertel, otsustas ta südame siirata inimesele. Patsiendi nimi oli Louis Washkansky, kes elas 18 päeva siirdatud südamega. Ta suri tüsistustesse. Tuumameditsiini diagnostilise protseduuri korral antakse patsiendile radionukliide sisaldavat ainet ehk radiofarmatseutikumi, mida uuritav kude või organ omandab eelisjärjekorras. Medikamenti manustatakse süstimise, allaneelamise või sissehingamise teel. Manustatav radionukliid eraldab gammakiiri. Kui patsiendi ümber paigutada detektrorid, siis on võimalik lihtsalt kindlaks teha radionukliidi asukoht patsiendi organismis
erinevaid vähiliike. Terved rakud saavad samuti kiiritusest mõjutatud, aga erinevalt vähirakkudest, taastub enamik neist ravi mõjust. Kuna kiiritusravi on lokaalse toimega, siis ei ole välistatud ka edasine vähirakkude kasv või paljunemine. [3] Tänapäeval võimaldab tuumameditsiin uurida praktiliselt kõiki inimorganite süsteeme ja on leidnud kasutuse neuroloogias, kardioloogias, onkoloogias, endokrinoloogias, pulmonoloogias ning teistes meditsiini harudes. Tuumameditsiini meetodid võimaldavad uurida organite verevarustust, neerude funktsioneerimist, peaaju rakke, sapi metabolismi jm. Tuumameditsiin võimaldab saada mitte ainult staatilist kujutust, vaid ka organite töö dünaamikat erinevatel ajahetkedel, näiteks südame töö hindamisel. [3] 2.2. Tuumaenergia militaarotstarbeline kasutamine Laevadel tuumaenergia kasutusele võtmine oli revolutsioonilise tähendusega kogu meresõidu ajaloos. Esimese laeva tuumareaktori töö algas juba 1940
võimalus elundi juurde pääsemiseks. Peab aga märkima, et selliste protseduuride käigus võivad patsiendid saada doose vahemikus 10-100 mSv ja kui ei rakendata hoolikat abivahendeid või kontrolli, võivad sama suuri doose saada ka kirurgid. Mõnel taolisel juhul on protseduuride doosid olnud piisavalt kõrged, et kutsuda nii patsientidel kui kirurgidel esile deterministlikke tagajärgi. Tuumameditsiin Tuumameditsiini diagnostilise protseduuri korral antakse patsiendile radionukliide sisaldavat ainet ehk medikamenti, mida uuritav kude või organ omandab eelisjärjekorras. Medikamenti manustatakse süstimise, allaneelamise või sissehingamise teel. Manustatav radionukliid eraldab gammakiiri. Enamasti kasutatakse diagnostilistes protseduurides radionukliidi tehneetsium-99m, mille poolestusaeg on 6 tundi ja eraldatavate gammakiirte energia 0,14 MeV