USA aga kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. Kuuldes seda NSV liit hakkas Kuubat käitsma ja USA ning NSV vahel puhkes tüli mida hakkati hüüdma Kuuba raketikriisiks. Ma valisin selle kriisi, sest arvan, et kui Nõukogude liit ei oleks nõus USA-ga mitte võidelda siis oleks suur tuumasõda. Kus oelks hukkunud üle 1000 inimese võibolla rohkem. Surevad süütud inimesed ja isegi kui ei sure ss majandulsikult oleks saar juba surnud. Sest tuumalt jäänud molekulid kahjustaksid kõik. Ma arvan et rahvusvahelised sihted külmasõja ajal olid väga pingsed. Sest kõik riigid võistlesid oma vahel ja ei usaldanud mitte kellegile. Mul oleks ka väga raske usaldada kedagi sõja ajal. Ma arvan rahvusvahelised suhted olid rikkutud sõja pärast. Kokkuvõtteks saan öelda ainult ühte. Külm sõda oli väga õudne ja väga raske olukord riikidele. Kus kaotati enda perekonda ja sugulasi. Ma väga loodan et enam sellist olukorda ei tule.
Renaissance period 2. The characters are Renaissance men and women whose aim in life is to enjoy life. 3. Sometimes the comediesare full of sorrow and heartbreak but they always have a happy end. 4. The Author's aim is to take the spectator away from everyday troubles. 5. Used funny situations and funny characters for comic effect. 6. Belives in man's virtues. 7. The language is smooth and flowing. 8. The problems of comedies are serious at core (olemuselt, tuumalt) and they contain deep philosophical thoughts. "A Midsummer Nights Dream" "The Merchant of Venice" "Much Ado About Nothing" "The Marry Wives of Windsor" "The 12th Night" "The Taming of a Shrew" "Two Gentleman of Rome"
võime vaielda, kumb on ta kaaluvamal määral kas abstraktselt mõtisklev filosoof võii kogemusi ning tähelepanekuid korrastav loodusuurija: nii idealistid kui empiristid tahavad näha temas oma mõtlemistraditsioonide esindajat antiikses filosoofias. Ei tule aga unustada, et Aristoteles vaatamata kõigele oma vaatlustulemusi ja kogemusi tavatses kasutada toormaterjlina üldkehtivate tõdede tunnetamise otsinguil jäädes ses suhtes oma mõtlemise sügavamalt tuumalt ikkagi esmajoones platonistiks. 6 3. ARISTOTELES, KUI LOOGIKA RAJAJA Alles Aristotelesel õnnestus mõtlmisnähtuste paljususest abstraheerida suuremat arvu üldkehtivad norme, mille vastu ei või iial eksida õige mõtlemine, need normid omavahel süstematiseerida ja selgeil sõnul fikseerida. Nii sai temast loogika looja. Juba sellena ainuüksi vääriks Aristoteles jäävat austust filosoofia ja teaduse ajaloos ning geniaalse mõtleja nime
mõistete täppis kujundamine. Sellest järeldub, et Aristoteles ei ole mitte ainult teoreetilise järelemõtlemisega tegelev "õpetlane", vaid ühtlasi ka suur, erakordselt avara pilguga vaatleja ja koguja. Toetumine kogemustele ja vaatlusandmeile tagab kaine ning realistliku ajalikkuse. Aristoteles tavatses kasutada oma vaatlustulemusi ja kogemusi toormaterjalina üldkehtivate tõdede tunnetamise otsinguil - jäädes selles suhtes oma mõtlemise sügavamalt tuumalt ikkagi esmajoones platonistiks. 5. Loogika osa teaduste süsteemis. Aristoteles jõuab varakult järeldusele, et kõik inimlikud teadmised liigituvad vastavalt nende otstarbe ning laadile erinevaiks teadmis- või harrastusaladeks. Selle arusaamise lähteks on tunnetus, mille kohaselt "kõik vaimutegevus on kas praktilist, poeetilist või teoreetilist laadi". Vastavalt sellele on ka teadus kolmesugune:
annaabi.ee 
