BIOLOOGIA: PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus iga üksikorganism on paljunemise tulemus Rakutsükkel raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Interfaas vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrosoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees tuumajagunemine Tsütokinees plasmajagunemine Gameet organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Sügoot viljastatud munarakk Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus kromosoomistiku poolkordsus. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover homoloogiliste kromosoomide
sündimiseni. Üsaväline periood vältab sünnist surmani. 34. Rakutsükkel raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Rakutsükkel (raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi inerfaasi järgmise mitoosi lõpuni) koosneb interfaasist ja mitoosist Interfaas - vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrosoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees - tuumajagunemine Tsütokinees plasmajagunemine 35. Fotosüntees on looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp-produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. 36
Entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees - liigi ajalooline areng Gameet - organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Gastrula ehk karikloode Haploidne kromosoomistik/Haploidsus ühekordne kromosoomistik Interfaas - vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrisoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees - tuumajagunemine Kliiniline surm teadvus puudub, südametöö ja hingamine seiskunud, võimalik elustada Koorion ehk kõldkest- välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises Kromosoomide ristsiire ehk Crossing over - homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. Lõigustumine (inimesel täielik kõik looterakud poolduvad üheaegselt), tekib moorula ehk
Nad moodustavad klooni 6) Harva esineb pärilik muutlikkus. Selle allikaks on mutatsioon keharakkudes 7) Evolutsioneerub aeglaselt, pärilik muutlikkus aeglane Rakutsükkel, mitoos (rakutsükkel = interfaas + mitoos) · Interfaas ajavahemik, mis jääb kahe rakujagunemise vahele · Mitoos päristuumse raku jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad sama ploidsusega geneetiliselt identsed rakud. Mitoos jag tinglikult kaheks: 1) Karüokinees e tuumajagunemine 2) Tsütokinees e tsütoplasma jagunemine Profaas: 1) 2-kromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi 2) kaob tuumaümbris 3) kaob tuumake Metafaas: 1) 2-kromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa 2) kromosoomide arv on selgelt eristatav Anafaas: 1) Toimub 2-kromatiidiliste kromosoomide lahknemine. Poolustele jõuavad 1- kromatiidilised kromosoomid Telofaas: 1) Algab 1-kromatiidiliste kromosoomide lahtipakkimine
annavad loa rakul suunduda S-faasi ning alustada DNA replikatsiooni. Teine oluline kontrollpunkt asub G2 faasi alguses, kus kontrollitakse, kas DNA replikatsioon on lõpule jõudnud ning kas värskelt replitseeritud DNA on vigadeta. Siin on olulised mitootilised tsükliinid, mis seostuvad tsükliini-sõltuvate kinaasidega (CDK) G2 faasis ning annavad loa M- faasi käivitamiseks. 22. Mitoos ja selle faasid. Mitoos jaguneb 6 faasiks, esimesed 5 on nn tuumajagunemine ja viimane on tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees. Profaasis kromatiin kondenseerub kromosoomideks. Lagunevad tsütoplasmaatilised mikrotuubulid ja hakkab tekkima kääviniidistik. Prometafaasis algab tuumamembraani lagunemine vesiikuliteks. Kromosoomide tsentromeeride külge moodustuvad kinetohoorid. Metafaasis on kromosoomid reastunud ühele tasapinnale kahe pooluse vahele. Tütarkromatiidid on tsentromeeri abil veel ühendatud
annavad loa rakul suunduda S-faasi ning alustada DNA replikatsiooni. Teine oluline kontrollpunkt asub G2 faasi alguses, kus kontrollitakse, kas DNA replikatsioon on lõpule jõudnud ning kas värskelt replitseeritud DNA on vigadeta. Siin on olulised mitootilised tsükliinid, mis seostuvad tsükliini-sõltuvate kinaasidega (CDK) G2 faasis ning annavad loa M-faasi käivitamiseks. 22. Mitoos ja selle faasid. Mitoos jaguneb 6 faasiks, esimesed 5 on nn tuumajagunemine ja viimane on tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees. Profaasis kromatiin kondenseerub kromosoomideks. Lagunevad tsütoplasmaatilised mikrotuubulid ja hakkab tekkima kääviniidistik. Prometafaasis algab tuumamembraani lagunemine vesiikuliteks. Kromosoomide tsentromeeride külge moodustuvad kinetohoorid. Metafaasis on kromosoomid reastunud ühele tasapinnale kahe pooluse vahele. Tütarkromatiidid on tsentromeeri abil veel ühendatud. Anafaasis alustavad tütarkromatiidid pooluste
dega G1 faasis, vajalikud S-faasi käivitumiseks) Proliferatsiooni reguleerivad geenid ja kasvufaktorid · Kasvufaktorid (tsütokiinid) rakusisesed ja rakkude vahelised signaalmolekulid, mis reguleerivad rakkude kasvu ja proliferatsiooni · Retseptorite poolt vahendatud toime - (neuraalne kasvufaktor, epidermaalne kasvufaktor, insuliini-sarnane kasvufaktor jne) Mitoos (kromosoomide jagunemine ühesugusteks tütarkromosoomideks ja selle järgnev tuumajagunemine) Mitoosi faasid: A. Varane profaas B. Hiline profaas C. Metafaas D. Anafaas E. Telofaas Telofaasile järgneb tsütokinees (tsütoplasma jagunemine) Rakkudevaheline kommunikatsioon ja signaali ülekande rajad · Valgu kanalid · Retseptorid · Signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid Signaaali toojad: A. Füüsikalised signaali kandjad B. Keemilsed singaali kandjad Bioloogilised mõjurid (viirued, bakterid, naaberrakud) Keemilised signaali kandjad 1
annaabi.ee 
