Üheks CO2 tekitajaks on laialdane fosiilsete kütuste põletamine. Fosiilsete kütuste asemele tuleb leida alternatiivseid energiallikaid. Palju tõotavad on tuule- ja päikese- energia, mida kasutatakse mingil määral juba praegu. Praegu on väljatöötamisel ka termotuuma elektrijaamad, mis juhul kui need hakkaksid efektiivselt tööle võiksid energia probleemi täielikult kaotada. Termotuuma elektrijaamas ei tekiks ka radioaktiivseid jääke, mis on suur miinus tavalisele tuumajaamale. Alternatiivseid energiaallikaid ei ole vaja mitte ainult selleks, et vähendada CO2 juurdeteket. Fosiilsed kütused on taastumatud loodusvarad järelikult on niikuinii tarvis leida üks hetk mingi alternatiiv. Kiiresti on tarvis arendada välja tehnoloogiad, mis suudaksid asendada fosiilkütuseid ja oleksid samas ka arenguriikidele sobivas hinnaklassis. Ainult siis on võimalik, et globaalselt minnakse üle loodussõbralikumale energia tootmisele.
ja põlevkivijaamades toodetud elektrienergia omahinnad võrreldavad, kuid keskkonnamaksudest tulenev määramatus võib muuta tuumaelektri konkurentsivõimelisemaks. Tuumajaama ehitamiseks peab tuumajaam paiknema tektooniliselt ohutus piirkonnas ja suurtarbijatele võimalikult lähedal, vajalik on jahutusvee olemasolu ja soodsad ehitusgeoloogilised tingimused nagu teedeühenduse ja kõrgepingeliinide olemasolu. Tuumajaamale on pakutud mitmeid asukohti: Paldiski, Suur-Pakri, Ida-Virumaa, Kunda ja Keibu lahe äärne vana karjääriala. Tuumaenergeetika mõju keskkonnale hinnatakse üheks väiksemaiks võrreldes kõigi teiste 21 energiatootmise viisidega. Tuumaenergeetika ainsateks keskkonda kahjustava-teks heitmeteks on väike kogus radioaktiivseid jäätmeid, mida on võimalik ohutult ladustada. Kasvuhoonegaase tuumajaam ei tooda.
jäänud kriitikata. Tuumaenergia vastased, peamiselt need kes on Hong Kongis, kritiseerivad tuumaenergiat potentsiaalsete keskkonnaprobleemide pärast, mis saavad alguse tuumaõnnetusest ja jäätmehoidlatest. Kirjeldus See juhtum uurib Daya Bay tuumajaama arengut ning kirjeldab üldjoontes selle osa Hiina majanduslikus arengus ja kaalutleb selle panuseid kaubandusse ja keskkonda. Tuumajaama areng ja selle mõjud Energiakasutus !979. a alustati uuringuid, et valida tuumajaamale sobiv asukoht. 1980. a tehti esmakordselt avalikuks pakkumised Daya Bay aatomienergiajaamale ja algas täpse asukoha otsimine tuumajaama rajamiseks. Asukoht määrati lõplikult kindlaks 1983. aastal ning selleks sai Daya Bay regioon. Daya Bay tuumajaam asub Hiina lõunarannikul Guangdongi provintsis. Jaam on vähem kui 50 miili kaugusel Hong Kongist ja 70 km Shenzhenist idas. Tuumajaama nurgakivi panemine lõpetati 1984. aastal.
Reuters / Scanpix (Tsernobõli tuumajaama kattev sarkofaag on hakanud lagunema.) · Mälestatakse Tsernobõli 21. aastapäeva 26.04.2007 · Tsernobõli veteranid nõuavad soodustusi ka mittekodanikele 26.04.2006 · Maailmas mälestati Tsernobõli katastroofi ohvreid 26.04.2006 · Ranne: Tsernobõl pole ainult Ukraina, vaid Euroopa probleem 26.04.2006 07.08.2007 22:29 Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) lubas anda 5,8 miljardit krooni Tsernobõli tuumajaamale uue kaitsesarkofaagi ehitamiseks. Pärast 1986. aastal reaktoris toimunud plahvatust kaeti tuumajaam, et vältida radioaktiivse aine levimist, kuid praeguseks on sarkofaag hakanud lagunema. Uus sarkofaag kavatsetakse ehitada vana peale, vahendas SVT. Viimane reaktor Tsernobõlis suleti 2000. aastal, kuid seal töötab endiselt 3500 inimest, kelle ülesandeks on sarkofaagi eest hoolitsemine. Töötajate viibimine katastroofipiirkonnas tekitab endiselt vaidlusi. Vahetult plahvatuse järel 1986
ette 2020. aastaks kasvuhoonegaaside vähendamise 20%, energiatõhususe suurendamise 20% võrra ja energiavajaduse katmise 20% osas taastuvate energiaallikatega. Ega meil teist alternatiivi polegi peale tuumaenergia, kui tahame järgida EL liikmeks astudes vastuvõetud kohustusi. Aga ega enamik vist teagi, et enne, kui olime ühes teises liidus, olime väga lähedal sellele, et meil oleks tuumajaam juba olemas. Nimelt oli 1967.a. venelastel tõsine kavatsus lisaks Leningradi (Sosnovõi Bor) tuumajaamale rajada ka Võrtsjärve äärde TJ koos mitmekümnetuhandese linnakuga Võrtsjärve ja Elva vahele. Asi oli teadagi salajane ja sellest olid teadlikud vaid kohalikud parteiliidrid ja mõned Teaduste Akadeemia liikmed ja tulevased liikmed, nagu H.Habermann, I.Öpik, A.Raukas, E.Lippmaa jvm. Kuna aga tollal oleks see tähendanud hävingut eesrindlikule põllumajanduslikule ,,vabariigile" siis sõdisid ka tolleaegsed parteiliidrid kõigi oma oskustega selle vastu
annaabi.ee 
